Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.08.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-10282
Tsiviilasi
AS E hagi CGM OÜ ja KK vastu177 639,50 krooni ja viivise nõudes
esindajad
Hageja – AS E (reg.kood XXX4) Hageja lepinguline esindaja R Kalme Kostja – CGM OÜ (reg.kood XXX) Kostja – KK(isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja I Kallas
Asja läbivaatamise kuupäev
11.08.2009.a. kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja R Kalme Kostjate lepinguline esindaja I Kallas
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja CGM OÜ AS E kasuks põhivõlgnevus summas 177 639,50 (ükssada seitsekümmend seitse tuhat kuussada kolmkümmend üheksa krooni ja 50 senti) krooni ja viivis summas 38 032 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmkümmend kaks krooni) krooni. Mõista välja CGM OÜ AS E kasuks viivis alates 12.03.2009.a. põhinõudest (summa 177 639,50 krooni) kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,03 % päevas. Hageja AS E menetluskulud jätta 50 % ulatuses CGM OÜ
kanda. CGM OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. KK `i menetluskulud jätta AS E kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja CGM OÜ 01.02.2008.a. müügilepingu, mille objektiks olid erinevad ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjalid. 17.07.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja juhatuse liige KK käenduslepingu ülaltoodud müügilepingu täitmise tagamiseks. Müügilepingu järgi kohustus kostja CGM OÜ kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäeval ning maksmisega viivitamise korral kohustus ta maksma hagejale viivist 0,15 % tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja CGM OÜ oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud ja võlgneb hagejale saadud kaupade eest kokku 177 639,50 krooni. Vaatamata meeldetuletusele võlga tasutud ei ole. Kuna kostjaga KK on sõlmitud käendusleping, siis palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõla summas 177 639,50 krooni, seisuga 11.03.2009.a. arvestatud viivis summas 38 032 krooni ning alates 12.märtsist 2009 viivis 0,03 % päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ja kostja CGM OÜ sõlmisid 01.02.2008.a. lepingu, mille kohaselt müüs hageja ehitus, viimistlus- ja sisustusmaterjale ning kostja CGM OÜ kohustus nimetatud kauba eest tasuma. Pooled leppisid kokku, et kostja CGM OÜ krediidilimiidiks on 100 000 krooni. 17.07.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja CGM OÜ lepingu lisa 1, millega suurendati krediidilimiiti 300 000 kroonini, ning viivise määraks lepiti kokku 0,15 % iga hilinetud päeva eest. 17.07.2008.a. esitas hageja kostjale KK allkirjastamiseks käenduslepingu, mille kohaselt kohustus KK vastutama hageja ees kostja CGM OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja nende võimalikest lisadest tulenevate kostja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga CGM OÜ. Käenduslepingus ei olnud märgitud kostja KK vastutuse rahalist maksimumsummat. Kuna kostja KK on füüsiline isik, siis on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Hageja ja KK vahel sõlmitud tarbijakäenduslepingus on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma kindlaks määramata, seetõttu on käendusleping tühine ning sellest tulenevalt puudub hagejal kostja KK vastu nõue. Kostja CGM OÜ vastuse kohaselt ei ole ta hageja nõuet vaidlustanud ning ei ole andnud mingisugust põhjust hagiavalduse esitamiseks. Hageja ei ole teavitanud kostjat CGM OÜ kohtusse pöördumise kavatsusest ega teinud endast sõltuvat kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kui hageja oleks kostjale CGM OÜ teada andnud hagiavalduse esitamise kavatsusest, siis
oleks ta leidnud vahendeid, et hageja ees võlgnevus likvideerida, pakkuda hagejale täiendavaid tagatisi või püüdnud hagejaga saavutada kokkulepet võlgnevuse likvideerimise tähtaja suhtes, tagastanud osaliselt hagejalt saadud kauba või astunud muid samme, et vältida täiendavate kulutuste tekkimist hagiavalduse esitamisel. Kostja CGM OÜ võtab omaks hageja nõude põhivõlgnevuse summas 177 639,50 krooni ja viivise osas kindla summana 38 032 krooni, kuid esitab menetluslikud vastuväited ja palub kohtul hageja nõude menetluskulude osas jätta rahuldamata TsMS § 168 lg 6 alusel ja hageja nõude arvestada viivist 0,03 % päevas põhinõudelt alates 12.03.2009.a. jätta rahuldamata TsMS § 367 alusel.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi kostja CGM OÜ vastu tuleb rahuldada, kuid kostja KK vastu tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja CGM OÜ sõlmisid 01.02.2008.a. lepingu, mille kohaselt müüs hageja ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale ning kostja CGM OÜ kohustus nimetatud kauba eest tasuma. Pooled leppisid kokku, et kostja CGM OÜ krediidilimiidiks on 100 000 krooni. 17.07.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja CGM OÜ lepingu lisa 1, millega suurendati krediidilimiiti 300 000 kroonini, ning viivise määraks lepiti kokku 0,15 % iga hilinetud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja CGM OÜ on ostnud hagejalt kaupu ja võlgneb nende eest hagejale kokku 177 639,50 krooni. Seega tuleb põhinõue kostjalt CGM OÜ hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise vastavalt lepingule 0,15 % päevas kuni seisuga 11.03 2009.a. kokku summas 38 032 krooni ning alates 12.märtsist 2009 viivise 0,03 % päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja CGM OÜ vastu tuleb rahuldada. Kostja on küll asunud seisukohale nagu peaks hageja kindlasti viivisenõude kindlas summas välja arvestama kohtuotsuse tegemise seisuga, kuid kohus leiab, et nimetatud seisukoht on ekslik. Hageja on viivisenõude kindla summana esitanud hagiavalduse esitamise seisuga ning TsMS §-367 järgi puudub igasugune alus jätta rahuldamata hageja viivisenõue arvestatuna protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
17.07.2008.a. sõlmisid hageja ja kostjale KK käenduslepingu, mille kohaselt kohustus KK vastutama hageja ees kostja CGM OÜ ja hageja vahel 01.02.2008.a. sõlmitud lepingust ja nende võimalikest lisadest tulenevate kostja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga CGM OÜ. Käenduslepingus ei olnud märgitud kostja KK vastutuse rahalist maksimumsummat. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja KK ja hageja vahel sõlmitud leping on tarbijakäendusleping. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 34 järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja KK on füüsiline isik, ta on CGM OÜ juhatuse liige, kuid ta ei ole nimetatud äriühingu osanik. Kuna käenduslepinguga käendati äriühingu majandustegevusega seotud kohustusi, mitte kostja, kui äriühingu juhatuse liikme, kohustusi, siis leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Hageja väited selle kohta, et kostjale ei laiene tarbijakäenduslepingu sätted, kuivõrd hageja arvestas, et kostja KK vastutab tema ees koos tema juhitud äriühinguga või, et kostja KK poolt võeti kaubad äriühingu jaoks vastu, ei saa muuta eelpooltoodud seisukohta. Kuna käenduslepingus ei olnud kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, siis on VÕS § 143 lg 2 kohaselt käendusleping tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seadust § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja KK vastu tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt tuleb 50 % hageja menetluskuludest jätta kostja CGM OÜ kanda ja kostja CGM OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja on küll tuginenud TsMS §-le 168 lg 6, kuid kohus leiab, et nimetatud sätte kohaldamiseks puudub alus. Asjas nähtub, et kostja jättis tasumata arved, mille maksetähtaeg oli 2008.a. sügis, hagi esitati kohtusse 2009.a. kevadel, seega on paljasõnaline kostja seisukoht, et ta ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Ka tuginemine sellele, et vastuses võttis kostja hagi koheselt õigeks ei ole asjakohane. Hageja võttis küll 20.04.2009.a. vastuses hagi õigeks, kuid kohtuistungi toimumise seisuga 11.08.2009.a. ei ole tasunud ühtegi osa võlgnetavast summast. Kuivõrd hagi kostja KK vastu tuleb jätta rahuldamata, siis nimetatud kostja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.