Tsiviilasi nr 2-08-76914
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 21. august 2009. a Tartu kohtumaja 2-08-76914 Swedbank AS hagi Tarmo Kaus vastu 102 488,66 krooni ja viiviste väljamõistmiseks 86 815,20 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus - hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); - hageja esindaja Silva Kark (postiaadress Swedbank AS, Rakvere 5, 41592 Jõhvi); - kostja Tarmo Kaus Kirjalik menetlus
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Tarmo Kaus’i vastu 102 488,66 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. 18.08.2009. a esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt ei oma vastuväiteid hagile. Seega on kostja hagi õigeks võtnud. Lisaks sisaldab vastus ka kostja põhjendusi võlgnevuste tekkimise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1 ning TsMS § 367, rahuldab kohus Swedbank AS hagi Tarmo Kaus’i vastu 102 488,66 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja võttis hagimenetluses hagi kohe õigeks, on hagi esitamine tingitud kostja eelnevast käitumisest (lepinguliste kohustuste mittetäitmine), mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lõike 6 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 4 750 krooni (868,15 krooni maksekäsu kiirmenetluses ja 3 881,85 krooni hagimenetluses). Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 4 750 krooni. TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.