Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue OÜ A esitas 15.05.2009.a hagiavalduse L OÜ (kosta 1) ja OV(kostja 2) vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes kokku 392 858 krooni, millest põhivõlgnevus 375 000 krooni, intress 5 908 krooni ja viivis 11 950 krooni 15.04.2009.a seisuga ja lisanduva viivise nõudes. 18.12.2008.a sõlmisid OÜ M ja kostja 1 laenulepingu, millega OÜ M andis kostjale 1 laenu summas 445 000 krooni tähtajaga 01.02.2009.a. Laenu intressiperiood oli 1 kuu arvestusega 12% aastas. Viivismäär 0,05% tasumata summalt päevas. Laenusumma kanti üle 18.12.2008.a. 19.12.2008.a sõlmisid M OÜ ja hageja nõuete loovutamise lepingu, millega hageja omandas 18.12.2008.a laenulepingust tuleneva nõude kostja 1 vastu. 11.03.2009.a sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt kostja 2 vastutab 18.12.2008.a laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste eest, sh võlgnetava summa, koos intresside, viiviste ja muude kõrvalnõuete täitmise eest. Vastavalt nimetatud lepingu p-le 3 juhul, kui kostja 1 ei täida enda kohustusi hageja ees, kohustub kostja 2 isiklikult täitma sellised kohustused hageja ees esimesel nõudmisel, kuid mitte hiljem kui 31.03.2009.a. 01.04.2009.a esitas hageja kostjale 1 ja 2 teate võlgnevuse suuruse kohta ja andis tasumiseks täiendava tähtaja 08.04.2009.a. Kostja 1 on tasunud 20.02.2009.a põhivõlgnevuse summas 70 000 krooni, 03.02.2009.a laenuintressi summas 6 953,40 krooni ja 06.03.2009.a laenuintressi 4 188 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 54 876,19 krooni, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 40 000 krooni ja õigusabikulu 14 876,19 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale L OÜ-le tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 alusel, s.o kostja sekretärile 11.06.2009.a. Kostjale OV on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 313 alusel 16.06.2009.a. Kostjad pidid hagiavaldusele vastama 15 päeva jooksul, kuid ei ole seda teinud kuni käesoleva ajani. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2 (4)

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 392 858 krooni, millest põhivõlgnevus 375 000 krooni, intress 5 908 krooni ja viivis 0,05% päevas laenusummalt, s.o 375 000 kroonilt alates 16.04.2009.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 162 lg1 alusel kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud ning §165 lg 3 alusel siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnike kahjuks, vastutavad nad menetluskulude kandmise eest solidaarselt. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja esindaja kulu suuruses 14 876,19 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arved nr 389, 514, 552. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades tegelikku töömahtu ja töö keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 10 000 krooni. 3 (4)

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 40 000 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue riigilõivu välja mõistmiseks solidaarselt kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 50 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.