Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-08-1213

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja AV sõlmisid 25.07.2007 krediidilepingu (edaspidi leping, koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 50 000 kr krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 58 428,22 kr. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule B ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirja (koopia lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 50 000 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 09.10.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 02.11.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 66 449,35 kr tasumist, millest 50 000 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 5 620,12 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 000 kr leppetrahv, 29,23 kr viivis ning 800 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning TsMS § 367, § 461 lg 4 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, leppetrahv ja viivis. Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasutud summat 5 950 kr, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 44 050 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-08-1213 Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 5 620,12 kr. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000 kr. Leppetrahvi nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § 158 lg-le 1 ning lepingu üldtingimuste punktile 6.3. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lõikest 1, mille kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui aga lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusest ei tulene erisusi § 113 lg 1 kohaldamisel tarbijakrediidilepingutele. Iga poolaasta kohta Ametlikes Teadaannetes avaldatavad Euroopa põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavad intressimäärad on olnud: enne 01.01.2006 2.25 %, enne 01.07.2006 2.75 %, enne 01.01.2007 3.50 %.

Keskpanga

VÕS § 94 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt olid seadusjärgsed viivisemäärad seega vastavalt alates 01.01.2006 9.25 % aastas, alates 01.07.2006 9.75% aastas, alates 01.01.2007 10.50% aastas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingujärgne intressimäär on 29,05% aastas, mis on suurem kui eelnimetatud seadusjärgsed viivisemäärad. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud suurem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kohalduva viivisemäära leidmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 ls-st 3 ning kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so 29,05% aastas. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Kostja on jätnud hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 50 800 kr (krediidisumma koos sissenõudmisega seotud kuludega). Kuna kogu summa puhul on tegemist võlgniku rahalise kohustusega ja ta viivitab selle täitmisega saab selle summa pealt arvutada viivist. Eelkirjeldatud viivisemäära kohaldamise aluseks on ka lepingu üldtingimuste p 6.1, mille kohaselt maksab tarbijast krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus sätestatud intressimäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, siis tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ls-st 3 on antud juhul viivise maksimaalseks määraks lepingujärgne intressimäär ehk 29,05% aastas. Üldtingimuste p 6.2 kohaselt lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 3(6)

Tsiviilasi nr 2-08-1213 02.11.2007 seisuga oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 29,23 kr. Kuna hageja ütles lepingu üles 02.11.2007, siis alustab hageja viivise arvestamist alates 03.11.2007. Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist võlgnevuse katteks tehtud makset, on hageja viivisenõue perioodil 03.11.2007-20.05.2008 suurenenud 7 522,16 kr võrra (viivise arvestus lisatud) Seega 20.05.2008 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2, 5.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7 551,39 kr (29,23 kr + 7 522,16 kr). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 20.05.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 67 221,51 kr, millest 44 050 kr on tagastamata krediidisumma, 5 620,12 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 000 kr leppetrahv ja 7 551,39 kr sissenõutavaks muutunud viivis; 2) mõista kostjalt alates 20.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi täpsustus Hageja esitas 13.04.2009 kohtule hagi täpsustuse. Täpsustuses loobub hageja kostja vastu suunatud leppetrahvi nõudest summas 10 000 krooni. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest ehk alates 20.05.2008.a. kuni 13.04.2009.a. viivist 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja viivisenõue kostja vastu on 13.04.2009.a. seisuga 19 050,73 krooni. Viivise arvestuse tabel on käesolevale taotlusele lisatud. Hageja palub kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 68 720,85 kr, millest 44 050 kr on tagastamata krediidisumma, 5 620,12 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 19 050,73 kr sissenõutavaks muutunud viivis; 2) mõista kostjalt alates 13.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas; Kostja seisukohad Kostja oma vastuses 08.07.2008 tunnistas hagi. Samas väitis kostja, et vastupidiselt hageja väidetega on kostja tasunud lepingu alusel 7178,15 krooni. Kostja nõudis, et tema suhtes kohaldataks seadusjärgset viivisemäära. Kostja ei nõustu tasuma viivist. Kostja oma 23.03.2009 vastuses kordas esitatud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-08-1213 Kohus tuvastas, et hageja ja kostja AV sõlmisid 25.07.2007 krediidilepingu . Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 50 000 kr krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja tähtaegselt makseid ei tasunud, mistõttu hageja hoiatas 09.10.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja ütles 02.11.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja pöördus 15.01.2008 kohtusse paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 67 221,51 kr, millest 44 050 kr on tagastamata krediidisumma, 5 620,12 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 000 kr leppetrahv ja 7 551,39 kr sissenõutavaks muutunud viivis ning mõista kostjalt alates 20.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi 13.04.2009 täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 68 720,85 kr, millest 44 050 kr on tagastamata krediidisumma, 5 620,12 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 19 050,73 kr sissenõutavaks muutunud viivis ja mõista kostjalt alates 13.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas; Kostja on oma mõlemas vastuses tunnistanud hagi põhisumma 44 050 kr ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 620,12 kr osas. Pooled on ühel meelel selles, et kostja on tasunud krediidilepingu alusel kokku 7178,15 krooni, millest 5959 on arvestatud põhisumma katteks ning 428,15 krooni intresside katteks ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Kuivõrd kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi selles osas TsMS § 440 lg 1 õigeksvõtu sätete ja VÕS § 402, 101 lg 2 alusel ja mõistab kostjalt välja põhisumma 44 050 kr ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 620,12 kr. Pooled vaidlevad viivise suuruse üle. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lõikest 1, mille kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui aga lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusest ei tulene erisusi § 113 lg 1 kohaldamisel tarbijakrediidilepingutele. Iga poolaasta kohta Ametlikes Teadaannetes avaldatavad Euroopa põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavad intressimäärad on olnud: enne 01.01.2006 2.25 %, enne 01.07.2006 2.75 %, enne 01.01.2007 3.50 %.

Keskpanga

VÕS § 94 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt olid seadusjärgsed viivisemäärad seega vastavalt alates 01.01.2006 9.25 % aastas, alates 01.07.2006 9.75% aastas, alates 01.01.2007 10.50% aastas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingujärgne intressimäär on 29,05% aastas, mis on suurem kui eelnimetatud seadusjärgsed viivisemäärad.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-08-1213 Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud suurem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kohalduva viivisemäära leidmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 ls-st 3 ning kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so 29,05% aastas. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Kostja on jätnud hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 50 800 kr (krediidisumma koos sissenõudmisega seotud kuludega). Kuna kogu summa puhul on tegemist võlgniku rahalise kohustusega ja ta viivitab selle täitmisega saab selle summa pealt arvutada viivist. Eelkirjeldatud viivisemäära kohaldamise aluseks on ka lepingu üldtingimuste p 6.1, mille kohaselt maksab tarbijast krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus sätestatud intressimäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, siis tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ls-st 3 on antud juhul viivise maksimaalseks määraks lepingujärgne intressimäär ehk 29,05% aastas. Alusetu on kostja väide, et kostja suhtes tuleb rakendada seadusjärgset viivisemäära. Hageja on oma vastuses kostjale õigesti selgitanud VÕS § 415 lg 1 tähendust ning järeldust, et nõutav viivisemäär ei ületa § 415 lg1 sätestatud piirangut. Üldtingimuste p 6.2 kohaselt lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja taotleb viivise välja mõistmist alates 03.11.2007. Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist võlgnevuse katteks tehtud makset, on hageja viivisenõue perioodil 03.11.200713.04.2009.a. suurenenud 19 050,73 krooni 13.04.2009seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2, 5.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 19 050,73 krooni. Alates 14.04.2009 tuleb kostjalt välja mõista viivis 29,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.