Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-16728 AS Lhagi OÜ B ja AŠ vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Hageja AS L(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja K Verma (Lindorff Eesti AS ) Kostja I OÜ B(registrikood XXX, XXX) Kostja I seaduslik esindaja AŠ Kostja I lepinguline esindaja Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ ) Kostja II AŠ(isikukood XXX elukoht XXX, registriaadress XXX) 12.06.2009 Hageja lepinguline esindaja Katrin Verma Kostja I seaduslik esindaja AŠ Kostja I lepinguline esindaja Svetlana Pilden Kostja II AŠ
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 204 868,12 krooni, viivis 204 867,12 krooni ja leppetrahv 20 000 krooni ning menetluskulud. 09.12.2003 sõlmiti hageja ja kostja I vahel kapitalirendilepingud ning 14.01.2004 kapitalirendilepingud , mille kohaselt kohustus kostja I tasuma kõik lepingute rendiobjektidega tulenevalt lepingute p 1.1 seotud rendimaksed vastavalt lepingutes kokkulepitule ning lepingute lisas olevatele maksegraafikutele. Kostja ei tasunud kõiki lepingujärgseid rendimakseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja lepingud ühepoolselt, millest teavitati kostjat I kirjalikult. Lepingute tagatisena sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingud maksimumsummas 1 400 000 krooni, mille kohaselt kostja II kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kohustatud poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ja täitma muid kohustatud rahalisi kohustisi hageja ees. Lepingust nr L03108681 tulenev kostja I võlgnevus seisuga 29.04.2008 on 91 391,56 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata rendimaksetest juuni 2005.a. 10 290,65 krooni, tasumata rendimaksest juuli-august 2005 summas 32 200,84 krooni, tasumata raskeveokimaksust juuli 2004-juuli 2005 summas 2 375 krooni, kindlustusmaksest 8 299,44 krooni, rendiobjekti müügist saadud kahjumist 38 225,63 krooni. Samuti kohustub kostja I tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Lepingust nr L03108682 tulenev kostja I võlgnevus seisuga 29.04.2008 on 18 262,56 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata rendimaksetest juuni 2005.a. 5 006,47 krooni, tasumata rendimaksest juuli-august 2005 summas 10 886,87 krooni, kindlustusmaksest 2 369,22 krooni. Samuti kohustub kostja I tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Lepingust nr L04100202 tulenev kostja I võlgnevus seisuga 29.04.2008 on 93 986,94 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata rendimaksetest juuni 2005.a. 15 316,81 krooni, tasumata rendimaksest juuli-august 2005 summas 31 567,38 krooni, tasumata raskeveokimaksust 475 krooni, kindlustusmaksest 6 838,47 krooni, rendiobjekti müügist saadud kahjumist 39 789,28 krooni. Samuti kohustub kostja I tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Lepingust nr L04100203 tulenev kostja I võlgnevus seisuga 29.04.2008 on 2 177,06 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata rendimaksetest juuni 2005.a. 426,62 krooni, kindlustusmaksest 1 714,44 krooni. Samuti kohustub kostja I tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Seisuga 29.04.2008 on kostja I olnud viivise võlgnevuses hageja ees kokku summas 579 758,86 krooni, kuid lähtuvalt hea usu põhimõttest palub hageja välja mõista viivis summas 204 867,12 krooni. Tulenevalt kostja I vastusest märgib hageja, et hageja kindlustas liisinguobjekti kindlaksmääratud perioodiks ette ning lepingu ülesütlemise järel ei saanud hageja ettemakstud kindlustussummat tagasi, mistõttu kandis hageja varalist kahju.
Hageja on seisukohal, et liisinguobjekti müügihind vastab tagastamisjärgsele turuväärtusele. Liisinguesemed on tagastatud 15.09.2005 ning hinnakomitee protokoll on tehtud 22.09.2005. Hageja märgib, et seaduses ei ole sätestatud, et liisingueseme väärtus tuleb hinnata konkreetselt mõne eksperdi poolt, samas liisinguesemete väärtused, mis kajastuvad hinnakomitee protokollis, on hinnatud hageja eksperdi poolt. Kostja ei ole teavitanud hagejat, et soovib teist eksperti. Hagejale jääb arusaamatuks kostja I väide, et hageja on nõudnud leppetrahvi hüvitamist esmakordselt 3 aastat pärast kohustuse rikkumist. Hageja esitas kostjale I leppetrahvi arved 26.08.2005. Seega ei ole möödunud mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamise osas, samuti ei ole leppetrahvi nõue aegunud. Hageja märgib, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud kapitalirendilepingute puhul on tegemist liisingulepingutega, milledele rakenduvad võlaõiguses sätestatud liisingulepingu kohta käivad sätted. Liisinguleping on liisinguandja ja liisinguvõtja vaheline leping, millest tuleneb liisinguandja kohustus omandada kolmandalt isikult (müüja) teatud ese (liisinguese) ning anda see kokkulepitud tähtajaks liisinguvõtja kasutusse. Nimetatud kohustuse täitmise eest maksab liisinguvõtja liisinguandjale kokkulepitud tasu. Liisinguleping on kestvusleping. Tsiviilõiguslikult on nii kapitali- kui kasutusrendi puhul tegemist krediidilepingutega, mis erinevad oluliselt üüri- ja renditüüpi kasutuslepingutest. Samuti on kõikides lepingutes punktis 1.4 välja toodud rendiobjekti müüja BAS. Seega vastavad hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingud liisingulepingu tunnustele. Hageja ei nõustus seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Liisingmaksete iseloomust tulenevalt on tegemist kokkulepitud tasu maksmise kohustusega. Liisingmaksed muutusid sissenõutavaks 2005, seega algas aegumistähtaja kulg 01.01.2006. Hagiavaldus esitati kohtule aprillis 2008, mistõttu liisingmaksete osas ei ole hageja nõude aegumistähtaeg möödunud tulenevalt TsÜS § 174 lg 3. Samuti ei ole nõue aegunud tulenevalt TsÜS § 154, mille kohaselt kohalduks samuti TsÜS 147 lg 3. Liisingmaksed muutusid sissenõutavaks alates juuni 2005. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Seega ei ole liisingumaksete osas ka üldreeglist tulenev aegumistähtaeg möödunud. Kindlustusmaksete kohta on kostjale arved esitatud 26.09.2005 ja lepingute ülesütlemisest tekkinud lisakulud müügikahjumi näol tekkisid 2005 lõpus. Hagiavaldus esitati kohtusse 29.04.2008, mis on enne kolmeaastast aegumistähtaja möödumist, mistõttu ei ole need nõuded aegunud. Tasumata raskeveokimaksu puhul on arved esitatud kõik 2005, kuid kuna hagiavalduses nimetatud lepingu 1 puhul on kaks raskeveokimaksu 2004 eest, siis selles osas hageja nõustub aegumisega, so summas 950,00 (475,00 + 475,00 = 950,00) krooni. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja nõude aegumistähtaeg möödunud, va summas 950,00 krooni, mille võrra hageja vähendab võla põhinõuet, so 204 868,12 kroonile. Tulenevalt hageja põhinõude vähendamisest summa 950,00 krooni võrra, vähendab hageja selle võrra ka viiviseid summale 204 867,12 krooni. Kostja I vastuväited Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltevahelised kapitalirendilepingu lõpetati 26.08.2005 ning kostja tagastas hagejale vastavalt kirjalikule nõudele kõik 4 rendiobjekti, milliste tagastamisel kostja tasus ülejäänud võlgnevuse. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni ülesöeldud rendilepingutest tulenevate
võlgnevuste kohta ning hageja väide, et kostjale on saadetud kuus meeldetuletuskirja on paljasõnaline. Hageja ei ole põhistanud kindlustusmakse suurust. Lepingu lõpetamise teates on märgitud, et lepingud kostjaga lõpetati asjaolul, et kostja jättis tasumata kaks järjestikust igakuist makset. Lepingute maksegraafikutest nähtuvalt sisaldas igakuine rendimakse ka kindlustusmakset, seega kahe kuu kindlustusmakse juuni-juuli eest on lepingus , 1 610+1 619 krooni, lepingus , 1 663+1 673 krooni, lepingus , 417+419 krooni. Seega ei saa võlgnevus kindlustusmaksete eest moodustuda üle 7 401 krooni. Kostja I on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud kahju nõuet, kuna hageja on kahju nõude arvestamisel lähtunud objekti jääkväärtusest ning müügihinna vahest. Kostja I leiab, et leppetrahvi nõue on aegunud tulenevalt VÕS § 159 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1, kuna hageja nõuab leppetrahvi esmakordselt peaaegu 3 aasta möödumisel. Samuti on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kuna kostjal I puudub võlgnevus hageja ees, siis ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist. Samuti leiab kostja I, et viivise arvestus on ebakorrektne, kuna on tehtud rendimakse alusel, mis muuhulgas sisaldab intressi, mis on VÕS § 113 lg 6 alusel keelatud. Seega taotleb kostja I viivise vähendamist. Kostja I märgib, et antud nõudele tuleb kohaldada võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 338 lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Sama § lg 2 järgi üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt tagastas kostja rendiesemed 15.09.2005, seega kahju nõue aegus 15.03.2006. Kostja II vastuväited Kostja II kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõuete juurde, kostja I vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel ja kotja II nõustus istungil kostja I esitatud kirjalike motiividega. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi põhinõude osas tuleb täielikult rahuldada, leppetrahvi osas jätta rahuldamata ning viivisenõue rahuldada 100 000 krooni. ulatuses. Vastavalt VÕS §-le 195 lg.2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud neli kapitalirendilepingut (liisingulepingut)- Lepingud . Hageja ütles 26.08.2005 kirjaga tähendatud lepingud üles seoses liisinguvõtja poolt oma maksekohustuse täitmata jätmisega. Ülesütlemise kehtivust ei ole vaidlustatud ja liisinguvõtja tagastas liisinguesemed hagejale 2005.a. septembris. Esitatud lepingutega ja maksegraafikutega ning arvetega on hageja tõendanud, et lepingu lõpetamise hetkeks oli liisinguvõtjal võlgnevus hageja ees järgmiselt.
Lepingu järgi tasumata rendimaksed 2005.a. juunikuu eest 10290,65 krooni, juuli ja augustikuu 2005 eest rendimaksed 32 200,84 krooni, tasumata raskeveokimaks juulist 2004 kuni juulini 2005 oli 2375 krooni ning tasumata kindlustusmaksed 8299,44 krooni.. 2004.a. kahe raskeveomaksu osas kokku 950 krooni loobus hageja nõudest, nõustudes, et nende nõudeõigus oli hagi esitamise ajaks aegunud. Lepingu järgi tasumata randimakse juuni 2005 eest 5006,47 krooni, rendimaksed juulis ja augustis 2005 kokku 10 886,87 krooni, tasumata kindlustusmakse 2369,22 krooni. Lepingu järgne võlgnevus oli juunikuu 2005 tasumata rendimakse 15316,81 krooni, rendimaksed juuli ja augusti 2005 eest 31 567,38 krooni, tasumata raskeveokimaks 475 krooni ja tasumata kindlustusmaksed 6 838,47 krooni. Lepingust tulenev võlgnevus oli osaliselt tasumata rendimakse juunikuu 2005 eest 426,62 krooni ja kindlustusmakse 1714,44 krooni. Hageja õigus nõuda nimetatud võlgnevuse tasumist tuleneb lepingute tingimustest ja VÕS §-st 195 lg. 2. Seejuures hageja õigus nõuda hageja poolt tasutud kindlustusmakseid tuleneb rendilepingute tingimustest, kus (maksegraafikus) on näidatud kindlustusmaksete tasumise kohustust. Hageja tasutud raskeveokimakse tasumise kohustus tuleneb lepingute üldtingimuste punktist 5.7 ja 5.8, millede kohaselt rentnik kannab kõik kulud, mis tekib rendiobjekti valdamisele ja kasutamisel, ning kohustub ka maksma kõik rendiobjektiga seotud maksud. Liisinguvõtja vastuväide, mille kohaselt ta tasus liisinguesemete tagastamisel hagejale oma võlgnevuse, on alusetu, kuivõrd selle kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Põhjendatud on ka hageja nõuded lepingu liisingueseme müügikahjumi 38 225,63 krooni ja lepingu järgse müügikahjumi 39 789,28 krooni väljamõistmiseks. Tegemist on hageja kulutuste hüvitamise nõudega, mida ta kandis seoses liisingueseme ostuhinna finantseerimisega ja mis jäid katmata liisinguesemete müügiga (VÕS § 367 lg.1 ja 3). Kostja vastuväide, et nimetatud kahju (hüvitamata kulutuse suurus) on tõendamata, kuivõrd ei ole kindlaks tehtud ja tõendatud tagastatud liisinguesemete väärtus nende tagastamise hetke seisuga, on alusetu. Liisinguesemed tagastati 15.09.2005 (toimiku lk. 93-94) ja juba 22.09.2005 määrati nende hind ekspertide poolt (toimiku lk. 95) ning nimetatud hindadega sõidukid ka realiseeriti. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukite tegelik väärtus oli suurem. Hageja leppetrahvi nõude (kokku 20 000 krooni) jätab kohus VÕS § 159 lg. 2 kohaldades rahuldamata, kuna hageja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud liisinguvõtjale, et ta leppetrahvi nõuab. Teatises lepingute ülesütlemise kohta (toimiku lk. 51) on märgitud, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi, kuid ei ole märgitud, et selline nõue ka esitatakse. Kapitalirendilepingu üldtingimuse p. 6.7 tuleneb, et liisinguvõtja on kohustatud mistahes makse või muu lepingujärgse summa maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,3% iga maksega viivitatud päeva eest. Seega on hageja viivisenõue iseenesest põhjendatud ja hagi esitamisel toodud viivisearvestus õige. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal puudus õigus VÕS § 113 lg. 6 kohaselt nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise eest. Tegemist oli pooltevahelise kokkuleppe alusel kindlaksmääratud rendisummadega. Oma olemuselt on liisinguleping krediteerimisleping ja kokkulepitud intress on liisinguandja tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei oma märgitu ka praktilist tähendust, sest hageja on viivisenõuet vähendanud
põhivõla suuruseni. Küll aga peab kohus võimalikuks ja vajalikuks vähendada makstavat viivist 100 000 kroonini VÕS §-de 113 lg. 8 ja lg.1 alusel, kuivõrd viivisenõue esitati alles hagiavalduses, s.o. üle 2,5 aasta pärast liisingulepingute lõpetamist. Kohus leiab, et nii pikk aeg viivisenõude esitamiseks on ebamõistlikult ja selle alusel vähendab viivist ülalmärgitud suuruseni. Kostja 1 on leidnud, et hageja nõuded on aegunud, sest tegemist oli rendilepingutega ja kohaldamisele tuleb VÕS §-is 338 lg. 1 sätestatud aegumistähtaeg 6 kuud. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on alusetu. Tegemist oli liisingulepingutega, s.o. olemuslikult krediteerimislepingutega, mitte rendilepingutega. Kapitalirendilepingu, rendi ning rentniku nimetuste (sõnade) kasutamine lepingutes ei muuda liisingulepingut rendilepinguks. Haginõuete näol on tegemist tehingust tulenevate nõuetega ja VÕS § 146 lg.1 kohaselt on siin kolmeaastane aegumistähtaeg, mida hageja on järginud. Kokku on liisinguvõtja hagejale võlgu 205 069,65 krooni. Hageja on põhinõuet vähendanud 204 868,12 kroonile, millises ulatuses tuleb põhinõue rahuldada. Sellele lisandub viivis 100 000 krooni. Seega rahuldab kohus hagi 304 868, 12 krooni ulatuses.
Kuivõrd kostja 2 käendas liisinguvõtja liisingulepingust tulenevaid kohustusi, siis tuleb vastavalt käenduslepingutele ja VÕS §-le 145 lg.1 hagi rahuldada mõlema kostja vastu solidaarselt. Menetluskulud TSM §-st 162 lähtudes, kuna hageja kogunõue oli 420 736,24 krooni ja hagi rahuldatakse 72,5 % ulatuses, mistõttu jätab kohus 72,5% menetluskulust solidaarselt kostjate ja 27,5% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on pooltel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.