Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-09-25109 025/2008/8218. Kohtutäituri algatatud täitemenetlused avaldajate suhtes on alusetud, kuna avaldajatel puuduvad võlad sissenõudja AS DnB NORD Banka Eesti filiaali ees summas 1 732 336.07 krooni ning avaldajad ei ole nimetatud pangaga laenulepingut ega käenduslepingut sõlminud (v.a avaldaja II käendusleping maksimaalselt kuni 40 000 euro suuruses summas). Kohtutäitur on algatanud juba varasemalt AS DnB NORD Banka Eesti filiaali nõude alusel täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/7951 AS-i Haabersti Maja suhtes, mille nõuded on kohtutäitur kandnud edasi avaldajatele. Sisuliselt on kohtutäitur algatanud ühe ja sama nõude alusel kolm täitemenetlust kolmekordses ulatuses. Sissenõudja (AS DnB NORD Banka Eesti filiaali) ja ASH vahel Tallinna notar Robert Kimmel`i juures sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 2.2 alusel leppisid pooled kokku hüpoteegiga tagatud nõuded alljärgnevalt:

2-09-25109 muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Täiteasjades nr 025/2008/8217 ja 025/2008/8218 on täitedokumendiks aga notariaalakt (hüpoteegi seadmise leping), milline kuulub TMS § 2 lg 1 p 19 reguleerimisalasse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt, kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaldajate väited, mille kohaselt kohtutäituri algatatud täitemenetlused avaldajate suhtes on alusetud, kuna nimetatud isikutel puuduvad võlad sissenõudja ees ega ole nimetatud pangaga laenulepingut sõlminud, on oma olemuselt materiaalõiguslikud. Samuti, et sissenõudja on esitanud kohtutäiturile käenduslepingu nr 98/07S33, mis on sõlmitud sissenõudja ja avaldajate vahel 24.09.2007. Muuhulgas on käendajad käenduslepinguga võtnud kohustuse vastutada kõikide ASH ja sissenõudja vahel laenulepingust ja nende sõlmitavatest lisadest tulenevate võlakohustust eest. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest, puudub täituril pädevus hinnata sisuliselt sissenõudja ja avaldajate vahelise võlasuhte materiaalõiguslikke asjaolusid, mis tekkisid enne täitemenetluse algatamist (võlasumma suurus, võlasuhete sisu, võlasuhte puudumine jne) ning avaldajatel on võimalik kasutada täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 sätestatud õigusi. Avaldajatel võlgade puudumine sissenõudja ees tuvastatakse seega asjakohases hagimenetluses sissenõudja ja võlgniku vahel. Kohtutäitur jääb jätkuvalt nimetatud seisukohtade juurde ning peab materiaalõiguslike väidete esitamist kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel asjakohatuteks. Kohtutäitur on algatanud juba varasemalt sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/7951 ASH suhtes. Väär on aga avaldajate väide, et nimetatud täiteasjas (nr 025/2008/7951) on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus kantud edasi avaldajatele. Avaldajate vastav väide on meelevaldne. Täitetoimikus nr 025/2008/7951 on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks – võlgnikuks ASH, kellele on koostatud ja kätte toimetatud asjakohased otsused. Käesolevates täiteasjades (025/2008/8217 ja 025/2008/8218) on aga võlgnikeks avaldajad, kes on seadusest tulenevalt kohustatud täitekulud kandma. Nimelt sätestab Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana (käesoleval juhul rahalise nõude summast lähtuvalt). KTS § 22-1 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). KTS § 22-2 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Kohtutäitur on koostanud 19.11.2008 asjakohased kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mis on võlgnikele kätte toimetatud koos täitmisteatega 18.04.2009. KTS § 23 lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (s.o. 18.04.2009). Võttes aluseks asjaolu, et sissenõudja poolt täitmisele esitatud võlanõude suuruseks oli täitmisele esitamise päeva seisuga 1 732 336.07 krooni ning lähtuvalt Kohtutäituri seaduse (KTS) § 25-12 lg 2 p 16 sätestatust, moodustab kohtutäituri tasu 138 587.29 krooni, millele lisandub käibemaks (KTS § 24-2), seega on kohtutäituri põhitasuks 163 533 krooni (koos käibemaksuga). Arvestades asjaolu, et kohtutäitur toimetas täitmisteate võlgnikele kätte, siis lisandub nimetatud põhitasule täitemenetluse algatamise tasuna 295 krooni (sh käibemaks)(KTS § 25-11 lg 2, § 24-2). TMS § 38 kohaselt kannab täitekulud võlgnik (lg 1). Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (lg 2). Täitekulude väljamõistmiseks on koostatud 19.11.2008 asjakohased otsused, mille võlgnikud on samuti kätte saanud 18.04.2009. Seega on kohtutäituri tasu väljamõistmise

2-09-25109 otsuste koostamise ja täitekulu väljamõistmise otsuste koostamise näol tegemist seaduses sätestatud õiguspäraste menetlustoimingutega. Kohtutäitur selgitab, et võlgnevust ei nõuta sissenõudja kasuks sisse mitmekordses ulatuses. Täitemenetluses on nõue avaldajate suhtes solidaarne ASH, kohtutäituri tasu ei kuulu seega sissenõudmisele eraldi igalt võlgnikult täies ulatuses - KTS § 22-1 lg 2 kohaselt, solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt, s.t võlgnikud nendele kuuluva hüpoteegiga koormatud varaga ning ASH oma hüpoteegiga koormatud varaga. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS §

2-09-25109 § 325 lg 1 tulenevat õigust (kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel). AÕS § 352 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Alusetud on avaldajate väited, et võlgnevus nõutakse sisse kolmekordselt. Käesolevas asjas on kohtutäitur põhjendatult sissenõude pööranud avaldajate kinnisasjale. Kui võlgnik täitemenetluses leiab, et võlga ei ole, siis saab oma õiguste kaitseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 tulenevalt. TMS § 221 alusel esitatava hagi raames saab võlgnik esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13407 p 11). Samuti võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Nagu eelnevalt kohus märkis, realiseerib sissenõudja oma õigusi läbi AÕS § 325 lg1, mistõttu on täitemenetlused algatatud avaldajate suhtes õiguspärased. Avaldajate suhtes algatatud täitemenetlus tuleneb AÕS § 352 lg 1 (kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras), kuna avaldajad on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud. Hüpoteegiga tagatud nõudeks lepingu p 2.2 kohaselt on kõik nõuded ASH vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja ASH vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kohtutäitur on põhjalikult oma seisukohtades analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmise aluseid ning kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnevust ei nõuta sissenõudja kasuks sisse mitmekordses ulatuses ning kuna nõue on solidaarne ASH, ei kuulu kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmisele eraldi igalt võlgnikult täies ulatuses. Kohtu hinnangul puuduvad alused täitemenetluste lõpetamiseks. Vaidlusalustes täiteasjades on täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.