Tsiviilasi nr 2-07-28070
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28070
Tsiviilasi
AS Shagi AM väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS S(registrikood XXX, XXX); hageja seaduslik esindaja A T ; hageja lepinguline esindaja Rein Küttim; kostja AM(isikukood XXX, elukoht: XXX); kostja lepinguline esindaja Triin Raudsepp.
esindajad
vastu
kahju
489 424
Kohtuistungi toimumise aeg
18.detsember 2008
Istungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja AT; hageja lepinguline esindaja Rein Küttim; kostja AM; kostja lepinguline esindaja Triin Raudsepp.
krooni
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja AS S kanda.
Edasikaebamise kord
1(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused 12.09.2006.a. allkirjastas AS S(hageja) juhatuse liige AM(kostja) hageja nimel teatise, millega teatati pearaamatupidajale TS, et 01.10.1995.a. sõlmitud tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Teatise motivatsiooni kohaselt kaotati seoses töö ümberkorraldamisega AS-s S alates 15.09.2006.a. pearaamatupidaja ametikoht, ning AS-1 S ei olnud võimalust pakkuda TS erialast tööd. Tegelikkuses mingisuguseid töö ümberkorraldusi AS-s S ei toimunud ning puudus igasugune vajadus TS koondamiseks. Koondamise tõttu tasuti TS TLS § 87 lg 1 p 3 alusel hüvitist 83 tööpäeva eest (millise perioodi võrra teatati töötajale töölepingu lõpetamisest vähem ette) 181 420 krooni. Samuti tasuti TS. koondamishüvitisena 4 kuu palk 185 740 krooni ning septembri eest 24 323 krooni. Seega tasuti TS kokku 391 483 krooni (s.h. tulumaks 89 041 krooni) ning millele lisandub riigile tasutud sotsiaalmaks 129 189,98 krooni, so. kokku 520672,39 krooni. AS S leiab, et tolleaegne juhatuse liige A. M tekitas pearaamatupidajaga kohese töölepingu vajaduseta lõpetamisega äriühingule varalist kahju. Eelnevast nähtuvalt on AS-i S otseseks varaliseks kahjuks seoses TS põhjuseta koondamisega talle väljamakstud summa 520 67239 krooni. Hageja on seisukohal, et ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleval juhul on kostja tegutsenud äriühingu suhtes mitteotstarbekalt. Äriühing, mille põhiline tegevus on tarbijale kütuse müük, ei saa loobuda pearaamatupidaja ametikohast nö. päeva pealt. Samas puudus aga üldse vajadus T. S ametikoha koondamiseks. Hageja leiab, et pearaamatupidaja T. S koondamisel on AS-i S juhatuse liige AM(kostja) tekitanud oma kohustuse rikkumisega (s.o. ei ole käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning on läbi viinud koondamise, selleks sisulist vajadust omamata) ASS(hageja) kahju 584 302, 98 krooni. Nimetatud kahju kuulub ÄS § 315 alusel AS S hüvitamisele. Hageja leiab, et koondamise vajaduse puudumist tõendab ka asjaolu, et tegelikkuses mingit töömahu vähenemist või muud sarnast asjaolu, mis oleks toetanud pearaamatupidaja koondamise vajadust ei eksisteeri ja kostja ei ole neid suutnud ka esile tuua. Hageja on seisukohal, et eksisteerib otsene põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju (s.o, põhjendamatu koondamisega kaasnenud kulud) ja kostja tegevuse (kes mistahes koondamise vajaduse eksisteerimiseta otsustas koondada äriühingu pearaamatupidaja) vahel. Kostja olles koondanud pearaamatupidaja S , määras mõne päeva möödumisel uue pearaamatupidaja, so. tekitas ise olukorra, kus pearaamatupidaja ametikoht faktiliselt säilis. Pearaamatupidaja ametikoha täitmiseks määras kohusetäitja kostja ise. Hageja leiab, et kohtule esitatud tõendite
2(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 ning tunnistaja ütlustega on täielikult tõendatud, et kostja AS S juhatuse liikmena tegutses äriühingu huvide vastaselt pearaamatupidaja S koondamisel ning tekitas sellega äriühingule kahju, mis tuleb tal hüvitada. Eeltoodu alusel hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustusse rikkumisega tekitatud kahju summas 520 672 krooni ja 39 senti. Kostja vastuväited Hageja esitas kostja vastu hagi seoses juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kusjuures kostja on hagi kohaselt hagejale tekitanud otsest varalist kahju 520 672.39 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud pearaamatupidaja koondamise mistahes vajaduse puudumist, mistõttu väidetav koondamise põhjendamatus on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud hageja pearaamatupidaja koondamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ettenähtud ulatuses koondamishüvitise maksmisega hagejale kahju tekitamist, kostja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja leiab, et hageja väited raamatupidamissüsteemi arendamisest, töötajate väljaõppest ja selle kohta kohtule esitatud raamatupidamissüsteemi juurutamist puudutavad OÜ E arve 0229/8 ja OÜ S arved nr 0415/63 ja 0323/51 ei tõenda ei kostja poolt kohustuste rikkumist, hagejale tekkinud kahju ega ka põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Raamatupidamisprogrammide kasutamine, vajadusel nende uuendamine või väljavahetamine ei ole kuidagi seostatav raamatupidaja(te) koondamise või töölevõtmisega. Pearaamatupidaja koondamine oli vajalik hageja majandusliku otstarbekuse huvides. Hageja juures töötas sel ajal lisaks pearaamatupidajale veel kaks raamatupidajat, kes jätkasid tööd ka pärast pearaamatupidaja koondamist. Pearaamatupidaja ametikoha ülalpidamine muutus hageja jaoks ebaotstarbekalt kulukaks ning optimaalne ja majanduslikult otstarbekas oli jätkata väiksema arvu raamatupidajatega. Töö optimeerimine tähendas aga ühtlasi ka seda, et kolme raamatupidaja ülesanded jagati ümber kahele raamatupidajale.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 Eesti Vabariigi töölepingu seadus annab selleks seadusliku võimaluse. Seda ka kasutati TS töölepingu lõpetamisel. Kostja on seisukohal, et hageja juhatuse liikmeks oleku ajal, mis kestis 9. maist 1996. a kuni 7. detsember 2006. a, on ta tegutsenud täiel määral äriseadustiku § 306 lõikes 1 ja § 315 lõikes 1 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. 2006. a hageja juures raamatupidamise valdkonnas töökorralduse optimaalsemaks ja otstarbekamaks muutmine tähendas nii tööülesannete kui ka tööjõukulude ülevaatamist. Ametikohtade ja tööülesannete põhjaliku kaalumise tulemusena ilmnes, et äriühingu jaoks vajaliku raamatupidamise saavad teha raamatupidaja tasemel töötavad töötajad ning puudub vajadus kõrgelt tasustatud pearaamatupidaja ametikoha järele. Kostja selgituste kohaselt tehti pearaamatupidaja TS ettepanek palga vähendamiseks 30-40% võrra, et saavutada seeläbigi kulude kokkuhoidu, kuid TS ei olnud sellega nõus. Samuti oli talle tehtud ettepanek töötada tööajal vaid ühe tööandja juures, kuid ka selles osas ei saavutatud kokkulepet. Hageja on ise ka välja toonud, et kuigi TS oli lubatud töötada lisaks teise äriühingu huvides, siis see paluti lõpetada ja pühenduda vaid hageja raamatupidamisele, mis TS ilmselt ei meeldinud ja kostja leidis võimaluse TS lepingu lõpetamiseks. Kuna kaks raamatupidajat said tööajal oma tööülesannetega hästi hakkama, arvestades seejuures, et pearaamatupidaja ei pühendunud täielikult töötamisele hagejale, siis oli võimalik ja otstarbekas jätkata vaid kahe raamatupidajaga. Seega on kostja lähtunud töö ümberkorraldamisel hageja raamatupidamise vallas vaid äriühingu eesmärkidest ja kulude kokkuhoiust. Ka tunnistaja JT kinnitas oma ütlustega, et jutuks oli hageja kulutuste vähendamine ning sel eesmärgil jätkamine kahe raamatupidajaga. Ametikohtade ja nende täitjate kaalumisel langetati otsus, et tööleping tuleb lõpetada pearaamatupidaja kohta täitnud TS. Kuivõrd selline algatus töölepingu lõpetamiseks tuli hageja kui tööandja poolelt ning pearaamatupidajale ei olnud pakkuda teist tööd, samuti ei olnud ta nõus töölepingut lõpetama poolte kokkuleppel, siis kuulus tema tööleping lõpetamisele TLS § 86 punkti 3 alusel koondamise tõttu. Pearaamatupidajale töölepingu lõpetamisel makstud hüvitised tulenesid Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, vähem hüvitisi makstes oleks hageja tööandjana ja kostja tööandja esindajana tegutsenud ebaseaduslikult. Kostja on seejuures püüdnud saavutada kokkulepet töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ja selliselt, et ei maksaks hüvitist, kuid TS sellega ei nõustunud. Kuna oli ilmselge vajadus lõpetada tööleping, siis ainsaks aluseks oli koondamine ja, arvestades tema tööstaaži, oli vaja maksta nelja kuu ulatuses hüvitis lepingu lõpetamisel ja iseenesest ette teatada töölepingu lõpetamisest neli kuud, võttes TL S aluseks. Kuna hageja jaoks ei oleks pearaamatupidaja töötamise jätkamine etteteatamistähtaja kestel olnud usaldusväärne ning Eesti Vabariigi töölepingu seadus annab seadusliku võimaluse lõpetada tööleping ilma etteteatamistähtajata, siis seda ka kasutati S töölepingu lõpetamisel. Sellega ei ole kostja rikkunud kuidagi juhatuse liikme hoolsuskohustust ja kindlasti puudub kostja käitumises mistahes süü. Kostja peab vajalikuks märkida, et pearaamatupidaja vajaduse puudumist kinnitab tegelikult ilmekalt asjaolu, et hageja ei ole käesoleva ajani uuesti loonud pearaamatupidaja ametikohta ning töö on korraldatud allesjäänud raamatupidajate ametikohtade varal. Lähtuvalt eeltoodust leiab kostja, et ta on hageja juhatuse liikmena käitunud hageja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning on täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 Hageja vastuväited kostja kirjalikule vastusele. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et oleks eksisteerinud mistahes eeldusi ning asjaolusid (s.o töömahu vähenemine, tootmise või töö ümberkorraldamine, varem töötanud töötaja tööle ennistamine vm olukord, mis oleks tinginud töö lõppemise), mis oleksid tinginud pearaamatupidaja koondamise vajalikkuse. Koondamise vajaduse puudumist illustreerib üheselt tõsiasi, et mingit töömahu vähenemist vm asjaolu, mis oleks andnud põhjenduse pearaamatupidaja koondamiseks ei eksisteeri.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning esitatud tunnistajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas TS’le koondamine oli vajalik ning kas oli alust välja maksta hüvitis 83 tööpäeva ees, koondamishüvitisena 4 kuu palk ning lisanduvad sotsiaalmaks ning töötuskindlusmakse, kokku 489 424 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AM oli 12.09.2006 allkirjastatud teatise ajal AS S juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 ja 2 kohaselt juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Kohus leiab, et esitatud asjaoludele ning tõenditele tuginedes ei saa antud juhul pidada juhatuse liikme tegevust aktsiaseltsile kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuks. 12.09.2006 teatise kohaselt (vt tl 3) on AMAS juhatuse liikmena seoses töö ümberkorraldamisega koondanud 15.09.2006 pearaamatupidaja ametikoha. Kohus leiab, et juhatuse liikme sellist käitumist ei saa pidada ÄS §-s 315 mõttes kohustuse rikkumiseks ning kahju tekitamiseks.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 ÄS § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist, seega on juhatuse pädevuses otsustada raamatupidamise läbi viimise meetodi üle aktsiaseltsis. Antud juhul on selge, et pearaamatupidaja ametikoht on koondatud seoses töö ümberkorraldamisega. Ei ole põhjust järeldada, et juhatuse liige tegutses eelpool nimetatud toimingut tehes äriühingu huvide kahjustamise eesmärgil tekitades sellele kahju. Töölepingu seaduse TLS § 87 11 kohaselt kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Antud juhul on selleks olnud töö ümberkorraldamine ning seadus ei näe ette kuivõrd oluliste peensusteni töölepingu lõpetamise vajadus tuleb esile tuua. Kohus leiab, et hagi on tõendamata, hageja ei ole tõendanud kostja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Esitatud tõendid ei tõenda üheselt juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Üksnes asjaolule tuginedes, et juhatuse liige koondas pearaamatupidaja ametikoha, märkides koondamise teatisse töölepingu lõpetamise vajaduseks töö ümberkorralduse, ei ole piisav. Lisaks ülalnimetatule ei ole hageja vastu vaielnud asjaolule, et koondamissituatsiooni esinemine on tõendatud hageja edasise käitumisega – nimelt ei ole koondatud ametikohta uuesti loodud, töö on korraldatud alles jäänud ametikohtade varal, samas kui pearaamatupidaja ametikohaga seotud kulusid on koondamise võrra kokku hoitud. Hageja märkis 13.05.2008 seisukohas, et kostja juhatuse liikmena määras käskkirjaga (vt tl 41) OP 18.09.2006 hageja pearaamatupidaja kohusetäitjaks, mistõttu eelnev tõendab vaieldamatult, et vajadus pearaamatupidaja järele eksisteeris. Kohus antud juhul hageja seisukohaga ei nõustu, kuna OP pearaamatu kohusetäitjaks määramisega ei saa eeldada nagu vajadus pearaamatupidaja ametikoha järele eksisteeris. Kostja on antud juhul korraldanud äriühingus töö alles jäänud ametikohtade varal ning seega on ära hoitud kulud, mis kaasneksid pearaamatupidaja koha täitmisega. Pearaamatupidaja kohusetäitjale maksti lisaülesannete täitmise eest mitmeid kordi väiksemat lisatasu võrreldes pearaamatupidaja ametikohaga seotud kuludega, kõnealuse asjaolu tõendamiseks on esitatud TSD lisa 1 väljavõte, millest nähtuvad äriühingus töötanud raamatupidajatele tehtud väljamaksed (vt tl 63-74). Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et on põhjendatud ning tõendatud, et pearaamatupidaja ametikohaga seotud kulusid on pearaamatupidaja palga võrra kokku hoitud (peale seadusest tulenevate koondamishüvitiste maksmist), mistõttu võib pidada juhatuse liikme tegevust ÄS § 306 lg 2 alusel majanduslikult kõige otstarbekamaks. Kostja seisukohta tõendavad kohtu arvates ka hageja enda hilisem tegutsemine, kuna kuni seni ajani (asja menetlemise lõpuni antud kohtus), ei ole hageja palganud uut pearaamatupidajat, vaid on oma äriühingu ja tema lähikondsete vaheliselt need ülesanded täitnud. Kohus ei pea usutavaks hageja seisukohta, et pearaamatupidaja leidmine on sel määral keeruline ja usalduslikku vahekorda nõudev suhe, et enam kui kahe aasta jooksul ei ole seda võimalik täita. Ka ei ole hageja kutsunud tagasi tööle eelmist pearaamatupidajat, kes sellise usalduse osaliseks eelduslikult ju oli. Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks
6(7)
Tsiviilasi nr 2-07-28070 otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.