Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2-09-651 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) esitas 06.01.2009.a. kohtule hagi EM vastu võlgnevuse 2 749,39 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 4000 krooni. Kuna kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja lepingu üles. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 2 749,39 krooni, millest põhiosa moodustab 2 541,10 krooni, intress 2,04 krooni ning viivis 206,25 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 2 749,39 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 2 541,10 krooni) alates hagiavalduse esitamise päevast (06.01.2009.a.) kuni rahalise kohutuse täieliku täitmiseni. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg 1 alusel, kohtutäituri vahendusel. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-09-651 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on lepin lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 913 krooni, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ning kohtutäituri tasu 413 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 913 krooni.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.