Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-19247 Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 18 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ M (hageja) esitas 29.04.2009 Harju Maakohtule hagi S OÜ (kostja I) ja RV`i (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 96 000.36 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs B OÜ 21.07.2008 kostjale I sõiduauto Saab 9-5 Biolinear Sporty Combi 2,0 hinnaga 295 000 krooni. Hageja finantseeris sõiduauto omandamist hageja ja kostja I vahel 21.07.2008 sõlmitud üürilepingu TKS-1329 alusel. Hageja ja kostja II sõlmisid 17.12.2008 käenduslepingu, mille järgi kostja II vastutab hageja ja kostja I vahel 21.07.2008 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. 12.01.2009 põhjustas kostja II autoga liiklusavarii. Sõiduk oli hageja poolt kahjukindlustatud ERGO Kindlustuse AS-i juures ning kindlustusandja otsustas liiklusavariiga tekitatud sõiduki kahju hüvitada. Kindlustushüvitise suuruseks määras kindlustusandja pärast mahaarvamisi 101 082 krooni. 12.03.2009 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu alates 16.03.2009 üles. Lepingu ülesütlemise aluseks oli kostja poolt sõiduki kahjustamine, sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumine ja lepingujärgsete maksete tasumata jätmine. Kostjatel on lepingu alusel tasumata alljärgnevad kuumaksed:

2-09-19247 ostuhinnast on kindlustusandja kindlustushüvitisega kaetud 101 082 krooni ulatuses. Sõiduki ostuhind, mis ei ole kaetud esimese sissemakse, kuumaksete põhiosa ega kindlustushüvitisega on 16.03.2009 seisuga 55 306 krooni (250 000-62 500–31 112–101 082). Lepinguga kohustus kostja I kandma kõik kulutused, mis tekivad sõiduki valdamisel ja kasutamisel, sealhulgas kohalikud ja riiklikud maksud ja õigusvastastest tegudest tulenevad kohustused. Kostja I sõiduki valdaja ja ainukasutajana parkis sõiduki kolmel korral parkimistasu maksmata. Nimetatud õigusrikkumiste eest on määratud viivistasu. Kostjad ei ole lepingu p 5.5 tulenevat kohustust tasuda viivistasu ja hüvitada sellekohased hageja kulutused kokku summas 2 342.20 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 96 000.36 krooni, millest kostjapoolt tasumata kuumaksed 16.03.2009 seisuga (lepingu ülesütlemiseni) on 38 352.16 krooni, lepingu ülesütlemisejärgselt hüvitamisele kuuluv sõiduki jääkmaksumus 55 306 krooni ja sõiduki õigusvastaselt parkimisega seoses hüvitamisele kuuluv summas 2 342.20 krooni. Lisaks nõuab hageja lepingu p 6.8 alusel viivist 0.3% tasumata summalt päevas. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 01.06.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga I koos elavale isikule. Kostja II RV`i näol oli menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal tegemist kostja I seadusliku esindajaga. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt 21.07.2008 sõlmitud üürilepingust TKS-1329, millega hageja finantseeris sõiduauto Saab 9-5 ostmist tulenevalt B OÜ ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust. Hageja ja kostja II vahel on võlasuhe tulenevalt 17.12.2008 sõlmitud käenduslepingust. Kuna kostjad rikkusid lepingut sõiduki kahjustamise, sõiduki kasutuskõlbmatuks muutmise ning lepingujärgsete maksete tasumata jätmisega, ütles hageja lepingu alates 16.03.2009 üles. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 361, § 367 ning lepingu p 5.5, 6.2 ja 6.8 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-09-19247 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista menetluskuludena 25 340 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni ning õigusabikulud summas 15 340 krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikuludena 3 500 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 10 000 krooni, kokku 13 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.