Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

19.02.2009 esitas AS ESPAK Rakvere Viru Maakohtule hagi M K` vastu võlgnevuse 173 391.70 krooni, viivise 172 563.60 krooni ja alates 18.02.2009 kuni põhivõla tasumiseni viivise (0,025% päevas) nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud OÜ Kotselvara ostis ajavahemikul 01.11.2007 kuni 21.01.2008 AS-ist ESPAK Rakvere erinevaid ehitus-, viimistlus- ja remondimaterjale ning maalritarbeid. Kaubad võeti vastu ilma pretensioonideta. Maksmisega viivitamise korral kohustus ostja maksma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustusi ei ole tähtajaliselt täitnud ning võlgneb hagejale saadud kauba eest seisuga 18.02.2009 summas 173 391.70 krooni. Seisuga 20.07.2008 võlgneb kostja viiviseid summas 172 563.60 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole OÜ Kaula Kotselvara võlgnevust tasunud. Hagejale saadetud kirjas 17.06.2008 lubas M K tasuda 24 080 krooni, kuid ühtegi summat ei ole üle kandnud. Vastavalt M K`iga 30.10.2007 sõlmitud käenduslepingule pöörab hageja oma nõude kostja vastu. Käenduslepingu alusel kohustus kostja M K käendajana vastutama OÜ Kaula Kotselvara võlausaldaja AS ESPAK Rakvere ees OÜ Kotselvara kohustuste täitmise eest. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 113 ja 142 lg 1 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 173 391.70 krooni, samuti seisuga 19.07.2008 viivised summas 172 563.60 krooni ning alates 18.02.2009 lisanduvad viivised 0,025% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – OÜ-ga Kaula Kotselvara 30.12.2007 sõlmitud leping nr 313 (koopia), kostjaga sõlmitud käenduslepingu koopia; hageja poolt Kaula Kotselvara OÜ-le väljastatud pretensioonid 11.03.2008 ja 04.04.2008; koopia kostja kirjast hagejale 17.06.2008, saldo võlgnevusest seisuga 17.02.2009, tasumata arvete koopiad („arvemüük arvega“); viivise arvestus seisuga 19.07.2008; maksekorraldus hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu 17 500 krooni tasumisest.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 18.05.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja volitatud esindaja Monica Meristo, et kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et kostjaks peaks olema tegelik võlgnik OÜ Kaula Kotselvara. Kostja leiab, et solidaarse vastutuse korral on hageja põhjendamatult esitanud nõude üksnes käendaja vastu. 29.07.2009 29.07.2009 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde. Hagis märgitud võlgnevust ei ole hagejale käesoleva ajani hüvitatud. Hageja ei esitanud OÜ Kaula Kotselvara vastu nõuet, kuna krediidiinfo andmetel on tegemist maksejõuetu firmaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule on kostja kohustunud vastutama OÜ Kaula Kotselvara kohustuste täitmise eest. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta solidaarvõlgnikest nõude esitab. Hageja jääb seisuga 19.07.2008 arvestatud viivisnõude ja alates 18.02.2009 lisanduva viivisnõude juurde nii, nagu see on hagiavalduses esitatud, samuti palub jätta menetluskulud kostja kanda.. Kostja volitatud esindaja leiab, et hageja oleks võinud hagi esitada ka OÜ Kaula Kotselvara vastu. Põhivõla ja ka viivisvõla arvestuse aluseid ega summat kostja ei vaidlusta.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ning tutvunud hagi tõendamiseks esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kostja kohustused hageja ees tulenevad hageja ja kostja M K vahel sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt kostja kohustub vastutama hankija AS ESPAK Rakvere ja Kaula Kotselvara OÜ vahel 30.10.2007 sõlmitud lepingust nr 313 (Leping) ja selle lepingu võimalikest lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga (OÜ-ga Kaula Kotselvara). Tegemist on 30.10.2007 sõlmitud ostu-müügilepinguga, mille alusel hageja müüs OÜ-le Kaula Kotselvara ehitus-, viimistlus- ning sisustusmaterjale (lepingu p 1) ning ostja pidi tasuma saadud kauba eest vastavalt arvetel näidatud maksetähtajale, mis on 21 kalendripäeva (lepingu p 6). Lepingu on allkirjastanud OÜ Kaula Kotselvara juhatuse liikmena kostja – M K, kes käenduslepingu p 2 kohaselt on kinnitanud, et on tutvunud Lepinguga ning on selle sisust ja temale lepinguga pandud kohustustest aru saanud. VÕS § 208 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Leping (sõlmitud 30.10.2007 nr 313) on hagiavaldusele lisatud ning kostja ei vaidlusta nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest , tuleb kohustus täita selle tähtpäeval. Kostja on omaks võtnud, et OÜ Kaula Kotselvara ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning saadud kauba eest tasumata jätmisega on tekkinud võlgnevus hagiavalduses nimetatud summas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid OÜ-l Kaula Kotselvara võlgnevuse kujunemisest ja selle arvestus, samuti viivisvõlgnevuse arvestus. Kostja ei ole hageja poolt arvestatud põhivõlgnevust ega ka viivisvõlgnevuse kujunemist ja selle suurust vaidlustanud. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 tulenevalt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Samasisuline säte käendajal tagasinõudeõiguse olemasolust on märgitud ka poolte vahel sõlmitud käenduslepingu punktis 3. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud alates hagiavalduse esitamisest (18.02.2009) kostja vastu esitatud põhinõudelt viivise arvestamist summas 0,025% põhivõlgnevuselt päevas. Seega, hageja esitatud tõendite alusel on hagi põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub käenduslepingu alusel OÜ Kaula Kotselvara kohustuste täitmiseks hageja kasuks väljamõistmisele kokku 345 955.30 krooni, sellest põhivõlgnevuse katteks 173 391.70 krooni ja viivisvõla katteks 172 563.60 krooni. TsMS § 367 alusel tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista hagi esitamisest (18.02.2009) kuni hüvitamata põhivõlgnevuse tasumiseni lisanduv viivis 0,025% päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja tehtud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 386 lg 2; 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 18. septembril 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.