Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
14.08.2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-2967
Tsiviilasi
OÜ Vhagi RK vastu võlgnevuse 11 836,65 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
11 160 krooni Hageja OÜ V(RK XXX asukoht XXX) Kostja RK(IK XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või
Lihtmenetlus
menetluse liik
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja eluruumi asukohaga XXXTallinnas omandiõiguse alusel alates 20.11.1997. Hageja osutas ja vahendas kostjale kommunaalteenuseid kuni 01.11.2001. Kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid 20.11.1997 hoolduslepingu kommunaalteenuste osutamiseks. Kostja ei ole talle osutatud teenuste eest regulaarselt tasunud. Kostja võlg on tekkinud enne 1996 aastat ning kokku on kostja jätnud tasumata 11 836,65 krooni, mis sisaldab viivist 584,83 krooni. 1 (4)
Hageja oma 29.06.2009 täpsustuses selgitas, et kostja omandas korteri 25.03.1997. Hageja palub välja mõista võla alates jaanuarist 1996 a. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja ostis korteri 20.03.1997.a. ning ei vastuta enne seda olnud võlgade eest. Harju Maakohtu 27.07.2006 tagaseljaotsusega rahuldas kohus OÜ V hagi RK’i vastu ja mõistis viimaselt hageja kasuks välja 11 836.65 krooni ja riigilõivu 1 050.00 krooni ning postikulud 62.50 krooni riigituludesse. 10.08.2006 esitas kostja kohtule kaja. Kohus oma 11. mai 2009 määrusega rahuldas kaja ja taastas asjas menetluse.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane osutas kommunaalteenuseid elumajas XXX Tallinn. Kostjale kuulub elumajas XXX Tallinn korter nr 21 alates 25.03.1997. Kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid 20.11.1997 hoolduslepingu kommunaalteenuste osutamiseks. Hageja pöördus 17.06.2005 kohtusse kommunaalvõla välja mõistmiseks. Pooled vaidlevad võlgnevuse perioodi ja võlgnevuse arvestuse üle. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsK § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt TsK § 173 lg 1 kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Seega pidi kostja, kui ta oli alusetult saanud kommunaalteenuseid sh maja haldusteenust, hüvitama teenuse osutajale teenuse väärtuse teenuse osutamise aja seisuga perioodi eest alates korteri omanikuks saamisest kuni hoolduslepingu sõlmimiseni. Alates hoolduslepingu sõlmimisest pidi kostja tasuma hooldusteenuse eest vastavalt lepingule. Kuni hoolduslepingu sõlmimiseni oli hagejal õigus TsK § 477 alusel arvestada seadusjärgset viivist 3 % aastas, pärast hoolduslepingu sõlmimist 0,15 % tasumata summalt päevas lepingu p 4.2 alusel. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Vaidlust ei ole selles, et võlgnevuse perioodil korteriühistut veel moodustatud ei olnud, seega KÜS § 7 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Korteri kasutamise korral üürilepingu alusel lepitakse kommunaalteenuste eest maksmise ulatus ja kord kokku üürilepinguga. Sel juhul on õigusliku aluseta kommunaalteenuse osutamisel kasusaajaks eluruumi omanik, mitte üürnik. Hageja on küll väitnud, et enne korteri erastamist kasutas kostja korterit üürilepingu alusel, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud asjaolu, et üürilepingust või muust alusest tulenevalt oleks hagejal õigus selle aja eest kommunaalteenuste eest tasumist kostjalt nõuda. Kostja on oma vastuses hageja tähelepanu nimetatud asjaolule juhtinud. Toodud põhjustel on kohus seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kommunaalteenuste eest tasumist aja eest, mil kostja ei olnud veel korteri omanik. Samuti ei olnud hagejal õigus nimetatud summade maksmata jätmise eest viivist nõuda. 2 (4)
Kohus nõustub kostjaga, et hageja on alusetult arvestanud osa kostja poolt tasutud summasid võlgnevuse katteks, mis on tekkinud aja eest, mil kostja ei olnud veel korteri omanik. Arvestades kostja tasutud summad ümber selliselt, et nende arvel lugeda tasutuks pärast 25.03.1997 sissenõutavaks muutunud summad, on kostja lõppsaldo alla nulli. Isegi juhul, kui arvestada tasumata summadelt viivist 0,15 % alates korteri omandamisest (mitte hoolduslepingus sõlmimisest), on kostja lõppsaldo alla nulli järgmise arvestuse alusel: Kuupäev Arvest. hool dustasu märts.97 apr.97 mai.97 juuni.97 juuli.97 aug.97 sept.97 okt. 97 nov.97 dets. 97 jaan.98 veebr.98 märts.
apr.98 mai.98 juuni.98 juuli.98 aug.98 sept.98 okt.98 nov.98 dets. 98 jaan.99 veebr.
märts.99 apr. 99 mai.99 juuni.99 juuli.99 aug.99 sept.99 okt.99 nov.99 dets. 99 jaan.00 veebr.
märts.00
939,10 719,99 773,82 500,61 413,76 442,06 453,86 520,11 877,54 880,49 914,07 835,80 1143,71
apr.00 mai.OO juuni.00
1199,32 941,19 866,11
941,08 831,00 745,18 630,13 480,43 606,78 728,48 652,40 851,91 1155,05 1012,60 1188,77 1074,19 934,87 930,61 737,47 719,58 514,64 1109,85 722,25 1251,04 1091,60 993,22 1185,78
Laekunud
2000,00 -1060,90 1099,25 -1440,16 0 -666,34 0 -165,73
248,03 11,16135
701,25 31,55631 0 1175,51 52,89778 0 1716,96 77,2631 460,00 2158,86 97,14884 2149,94 909,30 40,91845 0 1767,14 79,52123 3136,36 -494,82 -22,2668
547,10 24,61964 0 1535,07 69,07813 0 2410,53 108,4738 0 3195,10 143,7797 0 3860,54 173,7243 0 4370,91 196,6911 0 5000,66 225,0298 0 5757,48 259,0866 0 6443,94 289,9771 0 7326,74 329,7032 0 8521,51 383,4681
9587,88 431,4545 0 10824,63 487,1086 0 11954,48 537,9515 0 12940,19 582,3086 0 13915,16 626,1821 0 14696,50 661,3426 0 15451,24 695,3059 0 15999,85 719,9931 0 17134,38 771,0472 0 17907,69 805,8459 0 19193,53 863,7087 0 20342,99 915,4345 21496,25 -108,32
10566,30 10404,27
0 -9204,95
0 -8263,76
6121,41 13519,06
3 (4)
juuli.00
824,49
aug.00
483,61
sept.00
612,32
1468,28
okt.00
592,50
nov.00
1569,68
dets.00 jaan.01 veebr.
märts.01
1209,00 873,46 1014,72
1408,69
4000,00
apr.01 mai.01 juuni.01 juuli.01 aug.01 sept.01 okt.01
914,10 804,97 1301,48 876,85 1227,14 1037,55 1322,00
2000,00
12694,57 12210,96 13066,92 12474,42 10904,74 -9695,74 -8822,28 -7807,56 10398,87 -9484,77 -8679,80 -7378,32 -6501,47 -5274,33 -4236,78 -4914,78
Eelnevast nähtub, et kostja on tasunud kõikide kommunaalteenuste eest, mida on osutatud pärast korteri kostja omandisse minemist. Kuna kostjal võlgnevus puudub, tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja kohtukulude välja mõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kohtukulud poolte enda kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.