Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ja avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue Hageja ja kostja Margarita Tosun (endise perekonnanimega Mihhailova) sõlmisid 30.06.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500732/55kp. Lepingu kohaselt sai kostja 1 hagejalt 30 000 krooni krediiti. Kostja 1 kohustus maksma hagejale intressi 65,83% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 3408,49 krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja 1 sõlminud kaks kokkulepet (kokkulepe nr 1 ja kokkulepe nr 2). Hageja sõlmis 30.06.2005 kostja 2 Dmitri Altuhhovi ja kostja 3 Olga Timofejevaga käenduslepingud. Kokkuleppe 1 kohaselt krediidisaaja kinnitas, et 12.09.2005 seisuga on tal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 32 550,49 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1650,49 krooni ja viivis 900 krooni. Krediidisummat suurendati 2550,49 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 32 550,49 krooni. Täiendav krediidisumma tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees. Lepingus sätestatud intressimäära muudeti ning alates 12.09.2005 loeti uueks intressimääraks 64,9% krediidisummast ühe aasta kohta. Kokkuleppega nr 2 kinnitas kostja 1, et 25.11.2005 seisuga on tema täitmata rahalised kohustused hageja ees 16 542,85 krooni, sealhulgas krediidisumma 14 901,70 krooni, võla sissenõudmise kulud 300 krooni ja viivis 1341,15 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja 1 kasutuses olevat krediidisummat 1641,15 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja 1 kasutuses olevaks krediidisummaks 16 542,85 krooni. Kokkuleppe 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 25.11.2005 loeti uueks intressimääraks 66,42% uuelt krediidisummalt aastas. Hageja palub mõista kostjatelt välja solidaarselt 34 635,64 krooni, millest 7145,85 krooni on tagastamata krediidisumma, 4297,48 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 067,98 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 635,76 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 3188,57 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis alates 30.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 66,42% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja 1 Margarita Tosunile saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis 27.03.2009 vastu kostja 1 ema Veera Kruteljova. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja määrusega, milles kostjat 1 kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kättetoimetatuks. Kostjat 1 on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta. Kostja 1 ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kostja 2 Dmitri Altuhhovile on Ametlikes Teadaannetes 05.06.2009 avaldamisega 03.07.2009 kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja 2 oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul. Kostjat 2 on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja 2 ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kostja 3 Olga Timofejevale on 24.09.2008 kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja 3 oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat 3 on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja 3 ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, käenduslepingutega, võlateatistega, lepingu ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus muudab, võrreldes hagis nõutuga, kostjatelt väljamõistetavate summade suurust nii põhivõla, viivise kui intressi osas alljärgnevatel põhjendustel. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja 1 kui tarbijaga tasaarvestuse kokkulepet sõlmida, sest Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 32-1-120-08 asunud seisukohale, et „...tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leppetrahvi väljamõistmine pole põhjendatud ja hageja sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostjale 1 antud krediidisumma suuruse osas. Algselt sõlmitud lepingu kohaselt sai kostja 1 krediiti 30 000 krooni suuruses summas. Kokkulepetega 1 ja 2 on kostjale 1 antud krediidisummat suurendatud sama summa võrra, mille ulatuses oli kostjal 1 kokkulepete sõlmimise hetkel hageja ees täitmata kohustusi. Seega on kokkulepetega sisuliselt kostja 1 poolt tasumata ja sissenõutavad intressid ja viivised uuesti ümber vormistatud põhivõlaks, mistõttu nende pealt on võimalik uuesti arvestada intressi ja viivist. Kohus on

seisukohal, et kostja 1 võlasumma hulka ei võinud hageja uute kokkulepete sõlmimisel arvestada viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veel kord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et samal seadusest tuleneval alusel on tühine poolte sisuline kokkulepe viiviselt viivise tasumise kohta. VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse, esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kokkuleppest 2 nähtub, et kokkuleppe 2 sõlmimise hetkeks, so 25.11.2005, oli tagastamata krediidisumma suurus 14 901,70 krooni. Sellest tuleb maha arvata 2550,49 krooni suurune summa, mis kokkuleppe 1 järgi loeti põhjendamatult põhivõlgnevuseks. Tagastamata krediidisummaks jääb 12 351,21 krooni. Hagile lisatud viivise arvestusest nähtub, et perioodil 30.06.2006 kuni 17.09.2007 on võlgnevust tasutud kokku summas 9147 krooni. See summa tuleb 12 351,21 kroonist maha arvata. Tagastamata krediidisummaks jääb seega 3204,21 krooni ja see tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Järgnevalt käsitleb kohus intressi nõuet. Kokkuleppe 1 sõlmimise ajal, so seisuga 12.09.2005 oli kostjal 1 intressivõlg 1650,49 krooni suuruses summas. Kohus peab selle summa väljamõistmist põhjendatuks. Kokkuleppe 1 järgi tuli muudetud krediidisumma 32 550,49 krooni tasuda 17. oktoobriks 2005 ja maksta selle pealt intressi 2025,71 krooni. Kohus on eespool leidnud, et 2550,49 krooni suurust summat ei saa põhinõudena arvestada. Küll oli aga ettenähtud kokkuleppe sõlmimise eest tasu 325,50 krooni. Seega tuli intressi tasuda 30 325,50 krooni suuruselt summalt intressimääraga 64,9% krediidisummalt aastas. Intressi tuli perioodi eest tasuda seega 1887,24 krooni. Kokkuleppe 2 järgi tuli muudetud krediidisumma 16 542,85 krooni tasuda 16. maiks 2006 (172 päevane ajavahemik) ja maksta sellelt intressi 5177,48 krooni. Kohus on eespool leidnud, et tegelikult oli kokkuleppe 2 sõlmimise ajaks, so 25.11.2005 seisuga tagastamata krediidisumma 12 351,21 krooni. Lepingu muutmise tasu oli 300 krooni. Seega tuli intressi tasuda 12 651,21 krooni suuruselt summalt intressimääraga 66,42% krediidisummalt aastas. Intressi tuli perioodi eest tasuda seega 3959,74 krooni. Kokku tuleb seega kostjatelt solidaarselt välja mõista intress summas 7497,47 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista lepingu muutmise tasu summas 300 krooni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja lepingu sõlmimise tasu 300 krooni tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja palub kostjatelt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 635,76 krooni. Hageja on kohtule esitanud inkassofirma esitatud arve. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 leidnud, et kõne alla võib tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue. Kohus leiab, et hageja inkassokulu väljamõistmine on antud juhul põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 635,76 krooni. Järgnevalt käsitleb kohus viivisega seonduvat. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud suurem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis oli kostja 1 kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressimäära alusel. Kokkuleppe 1 sõlmimise ajaks, so seisuga 12.09.2005 oli sissenõutavaks muutunud ja tasumata viivis summas 900 krooni. Kohus leiab, et selle summa väljamõistmine kostjatelt on

põhjendatud. Kokkuleppe 2 sõlmimise ajaks oli kostjal 1 tasumata viivis 1341,15 krooni. Kohus leiab, et ka selle summa väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud. Hageja on esitanud viivise arvestuse perioodi 30.06.2006 kuni 30.07.2008 eest. Kohus ei nõustu esitatud viivise arvestusega ja leiab, et näidatud summad tuleb ümber arvutada. Kohus leidis eespool, et seisuga 25.11.2005 oli tagastamata krediidisumma 12 351,21 krooni. Kokkuleppe 2 sõlmimise tasu oli 300 krooni. Seega summa, mis tuleb võtta aluseks ajavahemikul 30.06.2006 kuni 30.07.2008 viivise arvutamiseks on 12 651,21 krooni ja viivisemääraks 66,42%. Perioodi 30.06.2006 kuni 01.08.2006 eest tuleb välja mõista viivis 736,70 krooni, perioodi 01.08.2006 kuni 24.11.2006 eest 2396,38 krooni, perioodi 24.11.2006 kuni 15.12.2006 eest 271,48 krooni, perioodi 15.12.2006 kuni 12.02.2007 eest 633,90 krooni, perioodi 12.02.2007 kuni 17.09.2007 eest 1857,60 krooni ja perioodi 17.09.2007 kuni 30.07.2008 eest 2021,41 krooni, kokku summas 7917,47 krooni. Lisaks oli seisuga 30.06.2006 juba sissenõutavaks muutunud viivis summas 1276,51 krooni. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 11 435,13 krooni. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis intressimääraga 66,42 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 30.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja 1 poolt veel tasumata krediidisumma on 3204,21 krooni. Tasumata viivis kuni 30.07.2008 on 11 435,13 krooni ja see mõistetakse kostjatelt solidaarselt välja. Kostjate näol on tegu tarbijatega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on eelduslikult ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Hageja ja kostja 1 vahel kokkulepitud intressimäär, mis eespool toodud selgituste tõttu on ka viivisemääraks, on tunduvalt suurem VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast. Põhinõuet olulisel määral tasutud ja kostjatel tuleb maksta ka suures summas juba sissenõutavaks muutunud viiviseid. Hageja käesoleva taotluse rahuldamine on kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu (34 635,64 krooni ja 23 072,57 krooni) tuleb hageja menetluskulud 75% ulatuses kanda solidaarselt kostjatel, 25% ulatuses hagejal endal. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduselt 1629 krooni. Kostjate kanda jääb hageja menetluskuludest solidaarselt 1221,75 krooni. Hageja enda kanda jääb 407,25 krooni. Lisaks tuleb Dmitri Altuhhovilt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate eest. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.