Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
12.august 2009 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
15 000 krooni Hageja: ASK(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusviis
ASK hagi RP(P ) vastu võla väljamõistmiseks
Hageja volitatud esindaja T Ilves (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja: RP (isikukood XXX; elukoht XXX) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RP(P , isikukood XXX) 17 447,98 krooni (seitseteist tuhat nelisada nelikümmend seitse krooni ja 98 senti) ASK(ASK(registrikood XXX) kasuks.
3.Jätta rahuldamata ASK nõue RP leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks.
4.Jätta kostja RP kanda hageja kohtukulud ja mõista RP ASK kasuks välja kohtukulude (riigilõiv) katteks 3000 (kolm tuhat) krooni.
5.RP enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
6.ASK kohtuvälised kulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
AS Krediidikassa ja kostja R. P sõlmisid laenulepingu, mille p 1.1.1 kohaselt hageja laenuandjana andis kostjale kui laenusaajale laenu summas 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus laenusumma tagastama koos intressidega (määraga 4 % kuus) ja lepingu sõlmimise tasuga lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis 15 000 krooni kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tasuma lepingus ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, hageja meeldetuletuskirjadele vaatamata ei ole kostja laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlana 15 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulusid 600 krooni, intresse 1847,98 krooni ja leppetrahvi 4500 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni.
KOSTJA VASTUS
Kostja 28.05.2009 kirjalikus vastuses hagile võtab hagi õigeks osaliselt, tunnistades põhivõlga 15 000 krooni. Kostja leiab, et kõrvalnõuete osa on alusetu kuna viivitus tekkis osaliselt hagejast tingitud asjaoludest. Ükski meeldetuletus või teade lepingu ühepoolsest lõpetamisest ei jõudnud kostjani. Kostja teatab, et tal puuduvad võimalused tasuda hagiavalduses nõutud summat. Kuna kostjal rahalised vahendid puuduvad, taotleb kostja jätta menetluskulud hageja kanda. 20.07.2009 kostja esitas täiendavalt seletuskirja, milles põhjendas hagejale võla tasumisel tekkinud maksehäiret: laenulepingu sõlmimisega samal kuul kostja kaotas töö 7 kuuks. Alates 2008.a. novembrist kostja hakkas tekkinud võlgu likvideerima, tasudes käesoleval ajal 3850 krooni kuus. Kostja sissetulek on ca 8000 krooni kuus. Kostja selgitab, et ei ole põhjendamatult maksmisest kõrvale hoidunud, vaid tal puudusid võimalused laenu tagastamiseks. Kostja taotleb, et kohus arvestaks reaalsete kulutustega ning ei määraks igakuiseks makseks mitte rohkem kui 1500 krooni. Kostja tunnistab, et ei ole hagejat tekkinud olukorrast piisavalt teavitanud.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄITE OSAS
Hageja ei nõustu kostja vastuväitega teadete mittesaamise kohta. Laenulepingu sõlmimisel kostja märkis oma elukohaks XXX Tallinnas. Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 oli kostja kohustatud hagejale oma aadressi muutusest. Võlateatis edastati 04.07.2008 kostja antud postiaadressile, samuti kostja poolt hagejale teatatud meiliaadressile XXX. Postiaadressile edastati 21.08.2008 lepingu ülesütlemise teatis. Samale aadressile edastati 12.09.2008 hagihoiatus.15.10.2008 saadeti kostja meiliaadressile korduv hagihoiatus. Lisaks on kostjaga võetud ühendust telefoni teel 07.07.2008, 18.07.2008,29.07.2008 ja 11.08.2008, kus kostja lubas korduvalt võla tasuda, kuid ei ole seda teinud. Hiljem kostjaga telefoni teel enam ühendust ei saadud. Kostja ise ei ole hagejaga ühendust võtnud, ei ole teatanud oma aadressi muutusest ja õiget meiliaadress ega ole laenu tagastamise vastu huvi tundnud. Kostja on korduvalt andnud tühje lubadusi. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses. TsMS § 405 lg 1 alusel kohus menetleb asja lihtmenetluses, menetlusviis on teatatud ja õigust olla ära kuulatud on menetlusosalistele selgitatud menetlusse võtmise määruses.
2.Poolte vahel on laenulepingul põhinev võlasuhe. Laenuleping on krediidileping. Kuna kostja on tarbija, on pooltevaheline laenuleping tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402). Tulenevalt VÕS § 396 lg –st 1, § -st 397 ja § 401 lg-st 1 on hageja lepingust tulenevaks
põhikohustuseks anda kostja kasutusse rahasumma ning kostja põhikohustuseks on tasuda saadud krediidilt intressi ning lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
3.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg-st 1 tulenevalt oli hageja õigustatud leping 21.08.2008 ühepoolselt üles ütlema, sest kostja oli selleks ajaks viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Asjas ei ole vaidlust põhivõla 15 000 krooni osas, samuti ei ole kostja vaidlustanud laenulepingu sõlmimisel võla ja intresside tasumiseks kokkulepitud maksegraafiku rikkumise fakti. Kostja kinnitas, et ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset, sest kaotas lepingu sõlmimise kuul töö ning 7 kuud hiljem taas tööle asudes hakkas esmalt tasuma teisi võlgu. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel võib kohus lihtmenetluses hinnata tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus leiab, et tõepärane on hageja seletus, et kostjaga võeti korduvalt ühendust, kostja lubas võla tasuda, kuid seda ei teinud. Hagiavaldusel on lisatud 04.07.2008 kuupäevaga kostjale laenulepingus näidatud aadressil adresseeritud kiri, milles antud tähtaeg võla tasumiseks ja hoiatatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Sellega kohus loeb lepingu ülesütlemise eeldused hageja poolt täidetuks.
4.Kostja väited, et ta ei ole võlateadet ja lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Laenulepingu punkti 6.2. viimase lause kohaselt juhul, kui pool on lepingu kehtivuse ajal muutnud oma aadressi või faksi numbrit või e - posti aadressi ning ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on edastatud lepingus märgitud aadressile või numbrile. Seega oli hageja õigustatud lugema, et kostja on teated kätte saanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja nõue põhivõla 15 000 krooni ja kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud ja tasumata intresside 1847,98 krooni väljamõistmiseks.
5.Samuti on põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmine kostjalt summas 600 krooni. Lepingu punkti 1.6. kohaselt on hagejal õigus nõida ja kostjal kohustuse maksta osutatud teenuste vastavalt hageja hinnakirjale. Lepingu punkt 5.3. sätestab, et maksetähtaja ületamisel saadetakse kostjale tasuline võlateatis. Hagiavaldusele lisatud hinnakirja kohaselt on iga meeldetuletuskirja saatmise tasu 200 krooni, lepingu ülesütlemise teate väljastamise korral tuleb võlgnikul tasuda lisaks 400 krooni. VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt on võla sissenõudmise kulud käsitatavad võlausaldaja kahjuna, mille võlgnik peab hüvitama. Kuna tasuliste teadete saatmine oli lepingus kokku lepitud, oli lepingu rikkumisega hagejale sellise kahju tekkimine kostjale lepingu sõlmimisel ette nähtav. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni.
6.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks, sest vastav lepingutingimus (p 5.1.) on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi laenu- ja intressimaksete kohustuse rikkumise eest. AS Krediidikassa laenuleping on tüüpleping ning leppetrahvi kokkulepet sisaldav lepingu punkt 5.1. on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 1 järgi on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p-st 5 on tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kokku lepitud ning ei sõltu lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju tegelikust suurusest Samuti kohus leiab, et 15 000 kroonise laenusummaga lepingu rikkumisel igakordselt nõutav leppetrahv 30 % väljaantud laenusummalt, kuid mitte vähem kui 2000 krooni on ebamõistlikult suur. Lisaks on Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg -s 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist.
7.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus võib lihtmenetluses määrata kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotles kostjalt välja mõista riigilõivu 3000 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja menetluses ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga tasuda põhivõlg 15 000 krooni ja intressid 4079,36 krooni igakuuliste osamaksetena perioodil 10.06.2006 – 10.05.2009, kohus rahuldas hagi kostja pakutud kompromissi summast väiksemas ulatuses, peab kohus õigeks jätta hageja õigusabikulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja enda kanda. Seejuures kohus võtab arvesse, et taotletud õigusabikulu 5000 krooni ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud kulu. AS Krediidikassa on kohtule esitanud mitmeid sarnaseid hagisid, mille vormistamine eeldab üksnes nimede ja numbrite muutmist, mistõttu hagiavalduse vormistamine igakordselt õigusteadmiste olemasolu ei eelda. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, hageja on menetluse käigus esitanud ühe menetlusdokumendi, milles selgitab poole leheküljelises tekstis enne lepingu ülesütlemist tehtud toiminguid. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et ka hagi täieliku rahuldamise korral ei kuuluks taotletud õigusabi kulu TsMS § 175 lg 1 alusel täies ulatuses väljamõistmisele. Hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud. Hagi osaline rahuldamine riigilõivu suurust ei mõjuta, kuna riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, mis määratakse põhinõude järgi, hageja põhinõude kohus rahuldas aga täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja hagi esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivu 3000 krooni.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.