2-08-80132/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-80132 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik ASK (hageja) esitas 28.11.2008 Harju Maakohtule hagi AK vastu 72 720 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2007 laenulepingu nr 158/07T, mille alusel andis hageja kostja kasutusse laenusumma 20 000 krooni, intressiga 4.5% kuus. 13.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu kokkuleppe nr 1, millega hageja laenas kostjale täiendavalt 10 000 krooni, intressiga 4.5% kuus ning kogu lepingu perioodi eest 56 925 krooni. Kuna kostja omale lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja alates 21.08.2007 lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 72 720 krooni, millest 30 000 krooni on tagastamata laenusumma, 6 975 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, seisuga 24.11.2008 viivis 20 745 krooni, 15 000 krooni leppetrahv ja alates 25.11.2008 viivis 4.5% tagastamata laenusummalt kuus võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 04.05.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenusumma, intressi ja viivise osas. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 20.03.2007 sõlmitud laenulepingust nr 158/07T

2-08-80132 ja 13.04.2007 sõlmitud laenulepingu kokkuleppest nr 1. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 4.5 % krediidisummalt ühe kuu kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 4.5 % põhivõlalt kuus. Hagi summas 57 720 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõude summas 15 000 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 2 500 krooni, kohtutäituri tasu 177 krooni ja menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku 2 777 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna hagi kuulub 79 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 193.83 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).