Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Hageja nõue ja põhjendus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja E S 29.06.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr 0700875/15tk. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 42 664, 83 krooni krediiti. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24, 94% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja põhivõlgnik sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 3 042, 77 krooni võrra (täiendav krediidisumma). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 45 420, 25 krooni (uus krediidisumma). Kokkuleppe nr 1 alusel loeti alates 10.01.2008.a. uueks intressimääraks 25, 21% tagastamata krediidisummalt, s.o 45 420, 25 krooni, aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 22.03.2006.a. H A`ga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0600294/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Seega vastutab käendaja ka lepingust nr 0700875/15kt tulenevate nõuete eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 95 717 krooni ning käenduse tähtajaks 01.05.2012.a. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt ning hageja hoiatas 03.07.2008.a. kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 416 lg 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles 01.08.2008.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning pöördus kohtusse, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista 61 118, 49 krooni, millest 45 372, 73 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 7964, 25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 454, 20 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 6 627, 31 krooni viivis. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 19.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumisena viivise 25, 21% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja E S vastuväide. Kostja tunnistab hagi ja nõustub hageja väitega, et ta ei ole täitnud lepingut korrektselt. Kostja ei tööta juba alates 2007.a. septembrist ning ta sõlmis hagejaga tarbijakrediidilepingu nr 0700875/15kt lisakokkuleppe ajal, mil ta oli veel viimaseid nädalaid sünnituseelsel puhkusel. Laps sündis 06.02.2008.a. Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes ning hilisemalt ka lapsehoolduspuhkusel oleku ajal kostja sissetulekud vähenesid märkimisväärselt, mistõttu ta jäi rahalistesse raskustesse ning ei olnud suuteline enam lepingut täitma.

Kuigi kostja on lepingut sõlmides leppinud hagejaga kokku rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise määraks 25, 21% võlgnetavalt summalt aastas ja ta on lepingut rikkunud, siis palub kostja, arvestades tema majanduslikku olukorda ja seda, et ta viibib käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel, vähendada hageja poolt nõutud viiviseid. Viiviste arvestamisel palub kostja arvestada seaduses sätestatud viivisemäära. Kostja H A vastuväide. Kostja vastuse kohaselt tunnistab ta hagi osaliselt. Ta saab hetkel miinimumpalka ja tal puuduvad materiaalsed võimalused võlasumma tasumiseks. Kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse viiviste vähendamiseks, leides, et menetlusabi andmine tõendab kostja maksejõuetust. Samuti taotles kostja esindaja, et kostjatelt mõistetaks laenusumma välja solidaarselt ja osamaksetena summas 1000 krooni kuus kahepeale. Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostja H A esindaja seletused, tutvunud esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja E S (end K) vahel on 29.06.2007.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0700875/15kt ning H Aga 22.03.2006.a. käendusleping. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on tõendanud ning kostjad ei ole vaidlustanud seda, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue tagastamata krediidisumma 45 372, 73 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25, 21% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks 7964, 25 krooni suuruses summas. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 7964, 25 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 1. lõike kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t. kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Antud juhul leppisid pooled kokku 25, 21% suuruses intressimääras aastas. Kostjad ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ning seetõttu lähtub kohus hageja arvestusest, mille kohaselt tuleb perioodi 01.08.2008.a. -19.01.2009.a., s.o 171 päeva maksta viivist kokku 5 627, 31 krooni. Kostjad on esitanud kohtule taotluse viivisnõude vähendamiseks. Tulenevalt VÕS § 113 lg. 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et käesoleval juhul on viivise summa ebamõistlikult suur kaaludes hageja ja kostjate huve ning võttes arvesse kostjate rasket majanduslikku olukorda ja seega tuleb seda vähendada mõistliku suuruseni ning põhjendatud on lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (VÕS § 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta 1. jaanuari ja

mis tasutakse krediidisaaja poolt ülekandega krediidiandja arveldusarvele. Kostjad ei ole lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustusele vastuväiteid esitanud ja seega tuleb hageja nõue lepingu sõlmimise tasu 454, 20 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 367) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 25, 21% tagastamata krediidisummalt aastas alates 19.01.2009 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud tasumata krediidisummalt aastas, kuid VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Ka on pooled üldtingimuste punktis 6.2 kokku leppinud, et tasumata viiviselt ja intressil viivist ei arvestata. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 19.01.2009 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 21% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja H A on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt ning kostjatelt välja mõista solidaarselt kokku 57 571, 28 krooni, s.o tagastamata krediidisumma 45 372, 73 krooni, intress 7964, 25 krooni, viivis 2080, 10 krooni, lepingu sõlmimise tasu 454, 20 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1 700 krooni. Kostja H A esindaja on taotlenud TsMS § 445 lg 1 alusel seda, et kostjatelt mõistetaks laenusumma välja solidaarselt ja osamaksetena summas 1000 krooni kuus kahepeale. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud otsuse täitmise korra kindlaksmääramine kostja esindaja poolt taotletud viisil, kuna see kahjustaks põhjendamatult võlausaldaja huve. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kuna haginõudest rahuldatakse ca 94 % (57 571, 28 / 61 118, 49 x 100), siis tuleb menetluskuludest jätta 94% solidaarselt kostjate kanda ning 6% hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. septembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.