Tsiviilasi nr.2-08-71865/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 6.august 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi AT hagi L Z vastu 145 000 krooni väljamõistmises ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 145 000 krooni hageja AT , i.k. XXX, elab XXX, menetluses vandeadvokaat Natalia Lausmaa’ga
osales
koos
volitatud
esindaja,
kostja L Z, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, Oleg Kapoustine’ga kolmas isik hageja poolel A T, i.k. XXX, elukoht teadmata, menetluses ei osalenud viimane kohtuistung 15.juuni 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud L Z on 1.novembril 2005 omakäeliselt vormistanud õiendi võla kohta (tl. 8). Võlakohustuse järgi lasub L.Z’l võlg A T ees summas 145 000 krooni. Harju Maakohtu 21.oktoobri 2008 määrusega 2-08-29518 on tuvastatud A T teadmata äraolek (tl. 13). Määruse kohaselt puuduvad andmed A.T elu- ja asukohast 14.novembrist 2007. Sama määrusega on hageja määratud A.T vara hooldajaks. hageja nõue ja olulisemad väited Hageja esitas 30.oktoobril 2008 Harju Maakohtule hagi kostjalt 145 000 krooni väljamõistmises ja menetluskulude hüvitamises.
Hageja väidab, et kostja on jätnud tasumata võlgnevuse, mis tekkis kostjal hageja isa ees. Hageja isal ja kostjal olid ärisuhted, millest võlgnevus on tekkinud. Hageja väidab, et võla tasumise kokkuleppe järgi peab kostja tasuma võla hagejale. Hagejal on võlakirjast tulenev iseseisev nõudeõigus. Asjaolu, et hagejat on kohustuses nimetatud pärijaks, ei tähenda, et nõudeõigus tekiks alles pärast isa surma. Hageja väidab, et kostja on võla tasumise kohustust tunnistanud, kuid ei ole seda erinevate põhjenduste esitamisega täitma asunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks võla tasumist hagejale. Tõendamata on ka võla tasumine hageja isale. Hageja väidab ka, et tal on täiendav nõudeõigus A.T vara hooldajana.
kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus. Hageja on määratud kolmanda isiku vara hooldajaks üksnes korteri osas. Kohtu määruses puudub viide hagi alusena esitatud võlakirjale. Hageja peab tegutsema teadmata kadunu huvides ning saaks nõude esitada üksnes tema huvides. Kostja väidab, et kinnitas võlakirjas laenukohustuse olemasolu ja tegi ettepaneku laenu välja maksmiseks hagejale, kuid sellega ei nõustunud A.T. Viimane nõudis laenu tagastamist; kostja tagastas hageja isale laenu 2006 detsembriks täies ulatuses. Laenu tagastamist kinnitab A.T poolt kostja vastu nõuete esitamata jätmine. Hageja nõude rahuldamine tähendaks kostja poolt kohustuse täitmist valele isikule. Kostja väidab, et hageja ei saa A.T pärijana nõuet esitada, kuna nimetatu surm on tuvastamata. Hageja ei ole esitanud volikirja A.T’lt ega on tõendanud ka temalt nõude omandamist. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingutest. Hageja tugineb nõude esitamisel 1.novembri 2005 võlakirjale. Pooltel puudub vaidlus selles, et võlakiri on kirjutatud kostja poolt. Pooltel on vaidlus 1.novembri 2005 võlatunnistuse tähenduse ja sisu üle. Hageja väidab, et võlatunnistuses sisaldub kostja iseseisev kohustus hageja ees. Kostja väidab, et võlakirjas on ta kinnitanud tema kohustust hageja isa ees. Hagejal puudub võlakirja alusel iseseisev nõudeõigus. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja isa ja kostja vahel olid erinevad rahalise iseloomuga võlasuhted. Kostja selgitas kohtus, et sai A.T’lt laenu 60 000 krooni, mille tagastamise ja intresside tasumise kohustust kinnitas ta 1.novembri 2005 võlakirjas. Võlaõigusseaduse § 30 lg. 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
Hinnates poolte seletusi ja võlatunnistuse sisu kogumis leiab kohus, et 1.novembri 2005 võlatunnistuse andmisega on loodud iseseisev kohustus. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mille kehtima hakkamisega varasem laenukohustus ei lõpe. Võlakohustus on suunatud varem tekkinud laenukohustuse täitmise tagamisele ning selle täitmisega loetakse täidetuks ka varem eksisteerinud laenukohustus. Kostja kinnitas kohtus, et temal lasus võlatunnistuse andmise ajal võlg A.T ees. Seda asjaolu hageja ei vaidlusta. Võlatunnistuse sisust saab järeldada, et kostja võttis endale raha maksmise kohustuse hageja ees. Võlatunnistuses on märgitud raha saajana hageja. Dokumendis on kajastatud ka hageja passi kood, mis viitab kaalutletud sõnastusele; hageja nimetamine raha saajana ei ole dokumendis juhusliku iseloomuga. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja nõudeõigus tekib alles pärast A.T surma. Kohus möönab, et võlatunnistuses hageja nimetamine A.T pärijaks on mõnevõrra eksitav, kuid sellest ei saa teha kostja soovitud järeldust. Dokumendis on selgelt märgitud raha maksmise viis. Võlg kuulub võlatunnistuse järgi tasumisele hageja pangakontole perioodiliste maksetega summas 10 000 krooni kuus alates 10.detsembrist 2005. Kostja selgitas kohtus, et suhtles võlatunnistuse andmise ajal ja ka pärast seda A T’ga. Seega ei saanud ta võlatunnistuse kirjutamisel, s.h hageja kasuks maksete tasumise alguse aja määramisel käsitada hagejat A.T pärijana. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hageja ees võetud kohustust täitnud. Kostja selgitused laenu tagastamisest A.T’le on umbmäärased, maksete tegemise viisis ja summades konkretiseerimata; laenu tagastamine on dokumentaalselt tõestamata. Kostja kinnitas kohtus, et tal puudub laenu tagastamise kohta kviitung (võlatunnistuse algdokument, maksete saamist kinnitav muu mistahes dokument). Kostja selgitas kohtus, et tema ja A.T vahel olid aastate kestel erinevad rahalised kohustused, mille täitmist A.T käis kostja töökohas erinevatel aegadel nõudmas. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks tõsikindlalt järeldada, et hageja kasuks antud võlatunnistusega samaaegselt kehtima jäänud laenukohustus A.T ees oleks täidetud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja pidanuks tõendama A.T poolt laenulepingust tuleneva nõude loovutamise. Hageja ei tugine nõudes mitte A.T’ga sõlmitud laenulepingule, vaid tema enese kasuks antud võlatunnistusele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja enese selgituse järgi (tl. 65) on võla tasumine hagejale A.T’ga kooskõlastatud. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja kasuks kohustuse täitmine oleks hinnatav kohustuse täitmisena valele isikule. Võlatunnistuses on üheselt märgitud maksete tasumise viis (maksegraafik) ja makse saajana hageja (ülekanded pangakontole). A.T’l puudub 1.novembri 2005 võlatunnistuse alusel nõue kostja vastu. Poolte selgituste kohaselt on kostjal A.T’ga laenusuhe, mille kehtivust võlatunnistuse andmine ei lõpetanud. Nõuete täitmine on võlatunnistuse teksti järgi seotud. Seega on kostjal õigus hageja kasuks võlatunnistusel põhineva kohustuse täitmise korral esitada A.T laenulepingul põhinevale nõudele kohustuse täidetuks lugemisega seotud vastuväiteid. Kohus jätab tähelepanuta poolte arutlused hagejal lasuva A.T vara hooldamise
kohustuse mahu üle. Samuti hagejal A.T volituse olemasolu üle. Hageja on nõude esitanud oma nimelt, tuginedes tema kasuks antud võlatunnistusele. A.T vara hooldamisega seonduv ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled ei esitanud kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 445 ettenähtud taotlusi. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. menetluskulud Hageja on 29.oktoobri 2008 maksekorraldusega nr. 682 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 7 750 krooni. TsMS § 162 lg. 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1 ja 30 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja L Z’lt AT kasuks 145 000 (ükssada nelikümmend viis tuhat) krooni kohustuse täitmiseks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.