Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
05. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Määruse tegemine
nr 2-09-21666; Korteriühistus J.Kivistiku 1 versus Rene Kukk; hagi võlgnevuse saamine; tsiviilasja hind 18 187 krooni 39 senti eelmenetluses
Kohtunik
Helle Tamm
Hageja
Korteriühistus J.Kivistiku 1 (registrikood 80104736; aadress J.Kivistiku 1, Karksi-Nuia, Karksi vald, Viljandimaa) Ilme Zagovejeva (J.Kivistiku 1-33, Karksi-Nuia, Viljandimaa) Agu Rillo (EKÜL Tartu büroo, Gildi 3, 51007 Tartu) Rene Kukk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress x.xxxxxxxxx xxx, xxxxxxx-xxxx, xxxxxxxxxxx)
Hageja esindaja Hageja nõustaja Kostja
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused
1.7 Juhul kui kostja jääb võlgnevuse osamakse tasumisega viivitusse rohkem kui 30 päeva, on hagejal õigus käesoleva kompromisslepinguga kokku lepitud maksegraafik ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata ühepoolselt üles öelda ning pöörduda kogu punktis 2.1 määratud võlgnevuse, mis on kostja poolt tasumata, ning punkti 5 järgi arvestatava viivise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäituri kulud jäävad sellisel juhul kostja kanda. 1.8 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikust tagajärjest. Muud otsustused
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).
Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 12. mail 2009 tasutud riigilõivust 4000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 2000 krooni. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.