Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue 21.03.2007 sõlmisid hageja AS Hansapank ja kostja Rainer Peets arvelduskrediidi lepingu, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 15 000 krooni kasutamise tähtajaga kuni 21.03.2008. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 15.07.2008. Ajavahemikul 15.07.2008 kuni 15.01.2009 kostja intressi ei tasunud. Lepingu p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 12.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu summas 150 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2011. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 4119,72 krooni. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.08.2008. 15.08.2008 kuni 15.05.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud. Hageja palub välja mõista kostjalt enda kasuks 168 600,38 krooni, viivis protsendina põhinõudelt (147 240,74) alates 09.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskuluna tasutud riigilõiv 15 000 krooni, viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjale on 20.06.2009 kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute ning nendel lepingutel sooritatud operatsioonide väljavõtetega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos intressi ja viivisega summas 168 600,38 krooni ning viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 09.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu summas 15 000 krooni. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja kantud menetluskulu tuleb jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hageja poolt kantud menetluskuludelt viivise väljamõistmine alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ei ole põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt saab kohtult taotleda viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Selle sätte järgi on kohtuotsusega viivist võimalik välja mõista vaid põhinõudelt, mitte muudelt hageja kantud kulutustelt. Seega menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks kohtuotsusega puudub Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus ja hageja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.