2-07-59014
Vaheotsus lõppotsusena Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.08.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-59014
Tsiviilasi
OÜ Ahagiavaldus ERK`i vastu 2858,60 krooni nõudes.
Menetlusosalised
Hageja: OÜ A(reg kood XXX, asukoht XXX); esindaja S Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur ) Kostja: ERK (ik XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata OÜ A hagiavaldus ERK`i vastu 2858,60 krooni nõudes. Jätta menetluskulud OÜ A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 27.12.2007 esitas avaldaja esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ERK vastu võla nõudes. 14.05.08.a. määrusega rahuldas kohus esitatud avalduse ja tegi makseettepaneku, mis edastati võlgnikule, kes esitas sellele tähtaegselt vastuväite. Kuna avaldaja ei avaldanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. 28.01.2009 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagile ettenähtud vormis. 06.02.2009 esitas hageja hagi, mille kohus võttis 06.04.2009 määrusega menetlusse. 24.04.2009 esitas kostja hagile vastuse, kus teatas, et kuivõrd nõue on aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 27.04.2009 edastas kohus hagejale kostja vastuse ja palus kirjalikku seisukohta antud vastuse osas. Hageja ei ole käesoleva ajani
kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Kostja palus kohaldada kohtul hagi aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud vaidluse puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse aegumistähtaeg on lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Seoses sellega, et enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaeg 10 aastat ja alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem, arvestatakse aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2005. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 27.12.2007. Seega on hageja nõue aegunud. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas TsMS § 449 lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.