31.juulil 2009.a. kell 16.00, Kentmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas, tsiviilkantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-08-73742
Tsiviilasi
EAS hagi RR vastu võla 5875,00 krooni, intressi 2375,00 krooni, viivise 5875.- krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulutuste 1550,00 krooni nõudes
Hagihind
19.523,13 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EAS (r.k. XXX, asukoht XXX), esindaja A Käära Kostja: RR(i.k. XXX, elukoht XXX), esindaja J Pahhutši
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RR AS E kasuks põhivõlga 5875.- (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, intressi 2375.- (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni ja viivist 5875.- (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni.
3.Jätta rahuldamata AS E hagi RR vastu võla sissenõudmisega seotud kulutuste 1550.(üks tuhat viissada viiskümmend) krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine
4.Jätta AS E menetluskuludest 90.11% RR kanda ja 9,89 % hageja enda kanda.
5.Jätta RR menetluskuludest 90.11% tema enda kanda ja 9,89 % AS E kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Varasem menetluse käik.
1.06.11.2008.a. esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses nõude, mis tuleneb SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust ning asjaolust, et kostja on jätnud saadud krediidisumma osaliselt tagastamata ja SMS Laen OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses 23.01.2009.a. vastuväite, millest tulenevalt andis kohtunikuabi määrusega asja lahendamiseks kohtunikule hagimenetluse korras. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja RR interneti vahendusel lepingu , millega laenuandja andis kostjale laenu 10.000.- krooni 90-ks päevaks intressiga 2375.- krooni laenu perioodiks. Kostja kohustus tagasi maksma laenusumma ja intressi hiljemalt 15.03.2008.a.
4.Kostja on maksnud laenu tagasi ühekordse summana kostja laenu tagasi maksnud ei ole.
4125.- krooni 17.01.2008.a., rohkem
5.06.12.2006.a. loovutas SMS Laen OÜ oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud.
6.10.02.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt 19.523,13 krooni tasumist, mis koosneb järgmistest summadest: - põhivõlg 5875.- krooni; - intress 2375.- krooni; - viivis summas 9723,13 krooni perioodi 16.03.2008.a. (laenu tagastamise tähtpäevale järgnev päev) kuni 10.02.2009.a. (hagi esitamise aeg) tagastamata laenujäägilt 5875.- krooni 0,5 % päevas; - võla sissenõudmisega seotud kulud (hagis ekslikult nõude loovutamisega seotud kulud) 1550.krooni, mis koosnevad kostjale saadetud kirjade kulust 150.- krooni ja 350.- krooni ning hagiavalduse esitamise kulust kohtusse 1000.- krooni. 06.04.2009.a. kohtule esitatud avalduses vähendas hageja kostjalt nõutava viivise suurust võlgnevuse põhiosa suuruseni ehk 5875.- kroonini.
7.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks kostja vastu dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud laenulepingu , maksekorralduse, millega laen summas 10.000.- krooni kostjale üle 2 (6)
kanti, 5 meeldetuletuskirja kostjale võla tasumiseks, nõudeõiguse loovutamise lepingu 061206 ja teate kostjale nõude loovutamisest. Kostja vastuväited.
8.Kostja tunnistab hagi põhivõla nõudes summas 5875.- krooni ja intressi nõudes summas 2375.krooni.
9.Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutavale viivise suurusele ning nõude loovutamisest tulenevatele kuludele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutav viivis 180 % aastas ei ole kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega. Vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb lähtuda sellest, et tegemist on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei või võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel tarbijalt nõuda viivist rohkem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr ette näeb ehk siis 7 % + VÕS § 94 sätestatud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu tingimus viivise määra kohta on tüüptingimus. VÕS § 42 lõikest 1 tulenevalt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustab, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kostja leiab, et viivise määr 180 % aastas kahjustab kostjat ebamõistlikult, on vastuolus heade kommetega ja lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal on kostja poole kahjuks oluliselt rikutud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tühise tüüptingimusega, mille asemel tuleb rakendada seaduses sätestatud viivise määra ehk 9,5 % aastas, mis teeks viivise suuruseks perioodil 16.03.2008 – 10.02.2009.a. eest 583,4 krooni.
10.Tulenevalt asjaolust, et kostja on töötu ja tema ainukeseks sissetulekuks on riigi poolt makstav toetus 5000.- krooni kuus ning, et hageja poolt nõutavas summas viivise tasumine ei ole kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega, palub kostja kohtul vähendada viivise suurust mõistliku suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.
11.Kostja on seisukohal, et nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude väljamõistmiseks temalt puudub seaduslik alus. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetlusosaliste menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamiskulu ja kohtuväliste kulude loetelu on sätestatud TsMS §-s 144. Kuna osundatud seadusesätted ei näe ette, et kostja peaks hagejale hüvitama ka nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud ja hageja on määranud nimetatud kulud oma suva järgi, puudub alus kostjalt nende kulude väljamõistmiseks hageja kasuks.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja Tööturuameti Tallinna- ja Harjumaa osakonna otsuse tema töötuna arvele võtmise kohta alates 11.02.2009.a..
Hageja seisukoht kostja vastuses osas.
13.Hageja on seisukohal, et kostja tõlgendab VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatut vääralt. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seadus § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult 3 (6)
viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nimetatut seadusesätet tuleb hageja arvates mõista nii, et kui pooltel puudub viivise kokkulepe, tuleb lähtuda VÕS § 94 sätestatud intressimäärast + 7 % aastas ja juhul kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär ehk 4 % + 7 %, siis loetakse viivisemääraks lepingujärgne intressimäär. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingus on sätestatud intressimääraks 0,78 % päevas. Kuna kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäära on 0,5 % päevas ning see on väiksem kui intressimäär 0,78 % päevas, on viivisemäär VÕS § 94 lg 1, 113 lg 1 ja 415 lg 1 sätestatuga kooskõlas.
Kohtuotsuse põhjendused.
14.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus põhinõude põhjendatuse otsustamisel järgmistest seadusesätetest: - Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS ) § 76, mille kohaselt tuleb kohustus viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule;
täita nõuetekohasel
- VÕS § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. - VÕS § 101 lg 1 p 1 ka p 6, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist; - VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Pooled ei vaidle selle üle, et -
SMS Laen OÜ ja RR sõlmisid interneti vahendusel lepingu , millega laenuandja andis kostjale laenu 10.000.- krooni. 90-ks päevaks intressiga 2375.- krooni laenu perioodiks; kostja kohustus tagasi maksma laenusumma ja intressi hiljemalt 15.03.2008.a..; kostja maksis saadud laenust hagejale tagasi ühekordse maksena 4125.- krooni ja kostja võlgneb hagejale laenu põhiosast 5875.- krooni ja intressi summas 2375.krooni.
Kuna kostja tunnistab hageja nõuet põhivõla ja intressi saamiseks, tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et laenu oli antud võlausaldaja poolt võlgnikule 90-ks päevaks, s.o. vähem kui kolmeks kuuks, ei kohaldu käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätted vastavalt tehingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 403 lg 3 p 2 sätestatule ja vaidlus tuleb lahendada laenu ja krediidilepingut reguleerivate sätete alusel.
16.Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et poolte vahel sõlmitud lepingu tingimus viivise määra kohta on tüüptingimus, tuleb vaidluse lahendamisel viivise suuruse üle lähtuda sellest, et nimetatud tingimus on tüüptingimus. 4 (6)
VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Vastavalt VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see on lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kuna kostja leiab, et viivise määr 180 % aastas kahjustab teda ebamõistlikult, on vastuolus heade kommetega ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal on kostja poole kahjuks oluliselt rikutud, kontrollib kohus kas kostja poolt esiletoodud asjaolusid. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist ja seda lepinguga kokkulepitud määras. Pooled selle üle ei vaidle, et kostja oma kohustust laen õigeaegselt tagastada, ei täitnud. Vastavalt lepingu p-le 13 on viivis 0,5% kalendripäevas kui võlgnik ei tee laenu tasumakset tähtaegselt. Lepingu järgi arvestatakse viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust ja see algab laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Vaidlus puudus selles, et kostja kohustus saadud krediit tagastada muutus sissenõutavaks 16.03.08.a. Kostja laenu ei tagastanud. Seega oli kostja hagiavalduse esitamise seisuga 10.02.2009.a. laenu tagastamisega viivituses 331 päeva ja viivise suuruseks vastavalt lepingu p – le 13 oli tasumata võlalt 9723,13 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja vähendas menetluse käigus hagetava viivise suurust põhivõla suuruseni, asub kohus seisukohale, et põhivõla suuruses nõutav viivis kohustuse õigeaegse täitmata jätmise eest ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ega ka vastuolus heade kommetega nagu kostja ekslikult leiab, samuti ei ole lepingus oluliselt rikutud õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks, millest tulenevalt ei ole ka lepingus viivise suurust reguleeriv tüüptingimus tühine nagu kostja ekslikult leiab. Arvestades asjaoluga, et kostja vähendas viivist põhivõla suuruseni ja kohus asus seisukohale, et viivise suurus ei ole ebamõistlikult suur, puudub kohtul alus ka viivise suuruse vähendamiseks mõistliku suuruseni VÕS § 162 alusel, sest hageja on seda menetluse käigus juba ise teinud. Pealegi ei ole kostja oma taotlust viivise vähendamiseks veenvalt põhjendanud ega tõendanud. Ainuüksi tõend kostja töötuna arvele võtmise kohta tööturuametis, ei tõenda kostja maksejõuetust.
17.Hageja nõude osas mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud (hagis ekslikult nõude loovutamisega seotud kulud) 1550.- krooni, mis koosnevad kostjale saadetud kirjade väljastamise kulust 150.- krooni ja 350.- krooni ja kulust hagiavalduse esitamise eest kohtusse 1000.- krooni, leiab kohus, et nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja märgib hagiavalduses, et tegemist on kokkuleppelise tasuga, mida kostja on kohustatud hagejale hüvitama võla sissenõudmisel tehtud kulutuste katteks, millisteks on kostjale meeldetuletuskirjade saatmine ja hagiavalduse kohtusse esitamine. Kohus on seisukohal, et tegelikult võiks nimetatud kulutuste näol tegemist olla hageja väidetava varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 sätestatu kohaselt, kuna märgitud kulud on tekkinud hagejal seetõttu, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut. Kahju suuruse ja kahju tekkimise tõendamise kohustus lasub aga sel juhul hagejal kui väidetaval kahju saajal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale nimetatud kirjade koostamise või väljastamisega kahju tekitanud, milles tekitatud kahju seisneb ja kui suur tekitatud kahju on. Hageja 5 (6)
paljasõnaline väide, et esimese meeldetuletuskirja saatmine oli 150.- krooni ja teiste kirjade saatmine oli 350.- krooni ei saa olla nimetatud kahju kostjalt hageja kasuks väljamõistmise aluseks. Ka ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud mille seisneb tema väidetav kulu hagiavalduse esitamises kohtusse. Kui tegemist on menetluskuluga, siis lahendatakse see sõltuvalt hagi rahuldamise ulatusest pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas, milleks tuleb hagejal esitada menetluskulude nimekiri ja selle kandmist tõendavad dokumendid nagu sätestab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5. jagu. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tasumata krediidivõlg 5875.- krooni, intress 2375.- krooni ja viivis 5875.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
18.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude 90.11% ulatuses (14125 x 100 : 15675), tuleb hageja menetluskuludest 90,11% jätta kostja kanda ja 9,89 % hageja enda kanda. Kostja menetluskuludest jääb 90,11 % kostja kanda ja 9,89 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus, ja TsMS §-st 124 mille kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud nõude puhul nõutava rahasummaga. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi krediidivõla 5875.- krooni, intressi 2375.- krooni, viivise 9723,13 krooni ja nõude sissenõudmisest tuleneva kulu 1550.krooni väljamõistmiseks ning sellest, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19.523,13 krooni. Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.