Kohtulahend

2-06-15916 õigusabiarved sisaldavad käibemaksu. Oma avalduses soovib vastustaja, et kohus mõistaks menetluskulude koosseisus hagejalt välja ka kostja poolt tasutud käibemaksu. Seesugune menetluskulude arvutus ei ole aga kooskõlas TsMS regulatsiooni ega Riigikohtu praktikaga TsMS-i kohaldamisel. Riigikohus on oma 19.04.2006.a. lahendis nr 3-2-1-24-06 selgitanud, et kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane, siis ei ole käibemaks talle kuluks. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-06 selgitas täiendavalt, et TsMS § 174 lg 3 (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis) tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Käesoleval juhul on vastustaja näol tegemist käibemaksukohustuslasega, mistõttu õigusabiarvetes sisalduv käibemaks ei ole talle kuluks. Samuti ei ole vastustaja esitanud kohtule ühtegi kinnitust, millest nähtuvalt tal puuduks võimalus tekkinud kuludelt õigusabile käibemaksu tagasi arvestada. Seega vastustaja poolt tasutud käibemaksu menetluskulude hulka määrata ei saa. Kuivõrd 58410 kroonist moodustab käibemaks 8910 krooni, on selle summa osas vastustaja nõue põhjendamatu. Hageja esindaja teatab, et on vastuväite kostja esindajale ise edastanud. F OÜ esitas 03.11.2008.a. hageja arvamuse kostja kohtukulude taotluse kohta. Arvamuses märgib hageja, et kostja toodud õigusabikulude nimekirjas märgitud materjalidega tutvumisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ning vastuse ja taotluste koostamisele kulutatud aeg on ülipaisutatud. Kuigi kostja märgitud aeg ei ole kontrollitav, leiab siiski hageja, et eelmainitud õigusabile kulutatud aeg pidi olema oluliselt väiksem, arvestades hagiavalduse olemust, õigusliku probleemi iseloomu, kostja esitatud vastuse ja taotluste suurust ja arvu. Samas juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja avaldusele lisatud arvetest ei nähtu, mille eest, s.o. mis asjas on osutatud OÜ-le E õigusabi, seda enam, et hagiavaldus oli esitatud 27.juunil 2006.a. aga esimene arve Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid OÜ on kostjale väljastanud juba 10.07.2006.a., s.o. ajal, millal kostja ei pidanud veel hagi kätte saama. Teises arves on samuti märkimata, mis asjas õigusabi eest on see väljastatud. Seega leiab hageja, et kostja õigusabikulud on ülepaisutatud ning tema taotlus ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Kohus edastas F OÜ arvamuse 11.11.2008.a. OÜ E esindajale ning soovis hageja seisukohta. 03.04.2009.a. esitati kohtule kostja vastus. Vastuse kohaselt, esitatud väited ei ole õiged. Kohtuistungid toimusid väga mitmel korral, kestsid kaua ning pidevalt pidi koostama taotlusi, vastuseid vms. Seega väited selle kohta, nagu ei oleks õigusabi osutatud arvetel toodud mahus, on täiesti alusetud ja tõendamata. Kohtumenetluse mahule saab anda hinnangu vaadates nimetatud kohtuasja toimikut, kust nähtub selgelt, kui palju aega kulus ainuüksi kohtuistungitel osalemiseks. Kostja märgib, et hagi nimetatud tsiviilasjas esitati ilmse pahatahtlikkusega ja teadvalt alusetult lootuses, et kostjal puuduvad tõendid oma väidete kinnitamiseks. Arvestades nõude suurust ja õigusabi mahtu, on menetluskulude taotluses esitatud nõue pigem tagasihoidlik. Arvestades menetluskulude taotluse vaidlustanud advokaatide vastuväiteid on selge, et nende klient F OÜ, kes hagi pahatahtlikult esitas, ei taha hüvitada kostjale tekitatud menetluskulusid. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 500000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 160000 krooni. OÜ Epoolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 58410 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui

2-06-15916 menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. OÜ E on registreeritud KMKR numbri all EEXXX alates 01.12.1998, seega saab OÜ E tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb lepingulise esindaja kuluna esitatud summast 58410 krooni maha arvestada käibemaks 8910 krooni. - Tsiviilasjas 2-06-15916 on hagi menetlusse võetud Harju Maakohtu 29.06.2006.a. kohtumäärusega, OÜ-le E on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.07.2006.a. (toimikus lk 18-19, 23). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud õigusabi osutamine ja õigusabi osutamise eest arve nr 038/MT esitamine 10.07.2006. - OÜ E menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisana esitatud menetluskulude nimekirjas on kirjeldatud osutatud õigusabi sisu ja ulatust. Kostjale osutatud õigusabi sisaldab kliendiga kohtumisi, konsultatsioone ja nõupidamisi, materjalidega tutvumist, õigusliku positsiooni kujundamist, hagiavaldusele vastuse ja taotluste koostamist ning kohtuistungil osalemist. Tsiviilasjas on toimunud 4 kohtuistungit Harju Maakohtus ja 1 kohtuistung Tallinna Ringkonnakohtus, kostja esindaja on nimetatud istungitel osalenud. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, asja keerukus, esitatud menetlusdokumentide arv, korduv menetlus erinevates kohtuastmetes) arvestades peab kohtunikuabi OÜ E menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Nimetatud summas 58410 krooni sisaldub käibemaks 8910 krooni ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. - Lepingulise esindaja õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvetega. Alates 01.01.2009 kehtiva TsMS kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Lähtudes eeltoodust ei pea menetluskulude avalduse esitaja lisama avaldusele menetluskulusid tõendavaid dokumente. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.