Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta xxx OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14. detsember 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 27.06.2006 esitas xxx OÜ hagi maakohtule Osaühingu xxx vastu 500 000 krooni nõudes. 11.10.2007 esitas hageja alternatiivse nõudena tuvastada poolte vahel sõlmitud müügilepingu tühisus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suuliselt 2006.a veebruari alguses pürotehniliste toodete müügilepingu. Müügilepinguga müüs kostja hagejale tarbijate jaoks ettenähtud pürotehnilisi tooteid hinnaga 500 000 krooni. Kostja kohustus kauba toimetama kolme kuu jooksul ostuhinna tasumisest arvates hagejale ja andma tooted üle xxx asuvas laohoones. Kostja võttis endale kohustuse tagada nimetatud lao vastavuse lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete käitlemist reguleerivatele normidele ja vajadusel vormistama vajalikud load tulenevalt lõhkematerjaliseadusest (LMS). Hageja soovis tooteid kasutada hagejaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute korporatiivsete pidude korraldamisel. xxx asuv laohoone kuulub Osaühingule xxx ning see oli antud üürile xxx, kes on kostjaga seotud isik. Lepingu sõlmimist korraldas xxx, kes on seotud xxx OÜ-ga. xxx esines samuti kostja esindajana. xxx laohoones oli kaup kostja valduses. Kuna kostja ei kontrollinud xxx volituste olemasolu, vastutab kohustuste rikkumise eest kostja. 09.02.2006 väljastas kostja hagejale arve nr 260005 summas 500 000 krooni. Hageja tasus arve 09.02.2006. Kostja ei ole täitnud asja üleandmise kohustust. Hageja määras täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei andnud kaupa üle ka täiendava tähtaja jooksul ega tagastanud raha. Hageja on müügilepingust taganenud ja nõuab ostuhinna tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 ja § 116 lg 4 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist 9 % aastas alates 10.05.2006 kuni nõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja andis kauba hagejale üle 09.02.2006, mida kinnitab saateleht nr 2913. Kauba võttis vastu hageja esindaja ja kaup ladustati hageja esindaja xxx poolt näidatud lattu. Hageja on kostjalt saanud kaupa pakkunud müügiks xxx OÜ-le. Seega oli kaup hageja valduses. Hageja rikkus pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja, mistõttu arestis Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nimetatud kauba. xxx laohoone kuulub Osaühingule xxx. Hageja juhatuse liige ja Osaühingu xxx juhatuse liige on xxx. xxx on kostjale täiesti tundmatu isik. Hageja ei kasutanud nimetatud ladu enda toodete hoidmiseks. Hageja on kauba kätte saanud ning kaup toimetati sinna, kuhu see pidi lepingu alusel minema. xxx võttis hageja esindajana ühendust kostjaga ning tegi ettepaneku osta pürotehnilisi tooteid. xxx omab kõiki õigusi pürotehniliste toodete käitlemiseks. Kostja nõustus hageja pakkumusega ja pärast raha maksmist sai hageja esindajana tegutsenud xxx kauba oma valdusesse ning kaup toimetati hageja lattu.

Maakohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid pooled suuliselt 2006.a veebruari alguses pürotehniliste toodete müügilepingu. Kostja väljastas hagejale tasumiseks 09.02.2006 arve nr 26005 summas 500 000 krooni ning hageja tasus selle samal päeval (t lk 5-6). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust täitnud ning andnud pürotehnilised tooted üle hagejale. Hageja leiab, et kostja rikkus müügilepingut ning ei andnud kaupa üle, seda ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu hageja lepingust taganes. Hageja leiab, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja kauba toimetama kolme kuu jooksul ostuhinna tasumisest arvates hagejale ja andma tooted üle Jõelähtme vallas xxx asuvas laohoones ning lisaks võttis kostja endale kohustuse tagada nimetatud lao vastavuse lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete käitlemist reguleerivatele normidele. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on lepingut rikkunud ning kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Pooltel puudub vaidlus, et müügilepingu aluseks olev kaup konfiskeeriti Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 17.05.2006 xxx asuvas laos. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 19.02.2007 kirja nr 6-2-1/30 kohaselt leiti xxx laost pürotehnilisi tooteid. Arestiti art. nr 285A, 81’S CAKES 165 kasti ja art. nr 285B, 81’S CAKES 189 kasti (t lk 35, 56). Kohtuvälise menetleja 05.09.2007 otsuse kohaselt ladustati Osaühingu xxx laos pürotehnilisi tooteid selleks mitte ettenähtud ehitises ning Osaühingut xxx karistati rahatrahviga 25 000 krooni (väärteoasi nr 20-2006, t lk 103-104). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt töötas xxx koos xxx ning xxx esindas talle teadaolevalt Osaühingut xxx (t lk 130). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt esindas ta asju ajades hagejat (t lk 132-134). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja esindajateks lepingu sõlmimisel ja kostjalt kauba vastuvõtmisel olid xxx ja xxx. Nimetatud asjaolu tuleneb xxx ütlustest, mille kohaselt töötas xxx koos xxx (t lk 130). Seda kinnitab ka tunnistaja xxx oma ütlustega, mille kohaselt võttis ta hageja seadusliku esindaja xxx 2007.a suvel ühendust, et talle väljastataks lubatud kirjalik volitus ning 11.06.2007 sai ta vastu elektronkirja, et xxx annab välja volikirja (t lk 135). TsÜS § 119 lg 2 kohaselt seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks. xxx oli isikuks, kes hageja seadusliku esindajana sai volitusi välja anda ning xxx ei saanudki selliste volituste olemasolust midagi teada. Seega ei loe kohus xxx ütlustega tuvastatuks asjaolu, et xxx ei volitanud hageja poolt kedagi pürotehnikat vastu võtma. Seega tegutses xxx lepingu sõlmimisel

ja kauba vastuvõtmisel hageja nimel suulise volituse alusel. Puuduvad tõendid, mis paneksid kahtluse alla xxx ütlused hagejalt saadud suulise volituse olemasolu kohta. Kohus leiab, et alusetud on hageja etteheited kostjale, et ta ei kontrollinud kauba üleandmisel kaupa vastuvõtva isiku volituste olemasolu. Nimetatud tehing ei eeldanud kirjaliku volituse olemasolu. Kostja seaduslik esindaja andis arve kauba eest tasumiseks xxx ning nimetatud arve alusel hageja tasus kostjale (tunnistaja xxx ütlused, t lk 134, 5-6). Seega mõjutas xxx käitumine kostjat mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus kauba vastuvõtmiseks. Kuna kauba võttis 09.02.2006 saatelehe nr 2913 alusel vastu xxx (t lk 33), kellel olid selleks toiminguks volitused hageja poolt antud, ei ole kostja rikkunud kauba üleandmise kohustust ning kaup anti üle kauba eest tasumisega samal päeval. Hageja on väitnud, et xxx laos ei olnud kaup hageja valduses. Puudub vaidlus, et xxx asuv laoruum kuulub Osaühingule xxx (t lk 65). Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on äriühing andnud laoruumi 01.02.2006 üürile xxx (t lk 66-69). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt pakkus tema välja Osaühingu xxx lao (t lk 130). Kohus leiab, et pole tõendatud, et xxx oleks olnud seotud kostjaga ning et kostja oli laoruumi otsene valdaja. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt leidis ta lao xxx kaudu, kes on tema tuttav (t lk 132). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt tõi xxx kohale xxx, kellega sõlmiti lao rendileping (t lk 131). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt viis tema pürotehnilised tooted kohale Muugale. Selleks andis korralduse xxx. Teed juhendas talle keegi telefoni teel. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt jäi talle mulje, et xxx on ostja (käesolevas asjas hageja) esindaja (t lk 134). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt ütles xxx talle, kuhu kaup viiakse ning tegemist oli ostja laoga. Lao võtmed olid hageja käes (t lk 135-136). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli tema lepingu täitmise juures isikuks, kes pidi vastutama, et kaup vastab nõuetele ning seda võib ladustada xxx ettenähtud lattu. xxx andis arve läbi xxx xxx. Nimetatud tehingu asjus võttis temaga ühendust xxx, kes leidis ka ostu finantseerijaks hageja. Kostja on tema kauaaegne koostööpartner ning ta ostab kostjalt kaupa (t lk 134-136). Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et kaup toimetati kostja poolt hagejale hageja esindaja xxx poolt ettenähtud lattu ning hageja oli vaatamata 01.02.2006 üürilepingule lao otsene valdaja. Seega oli kaup xxx laos hageja valduses. Seda kinnitab ka hageja poolt väljastatud arve nr 42, mis on esitatud xxx OÜ-le sama kauba suhtes (t lk 34). Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja xxx ütlustesse arve väljastamise asjaolude kohta (t lk 131). Nimetatud ütlused lähevad vastuollu tunnistaja xxx ütlustega, mis haakuvad dokumentaalsete tõenditega (t lk 135, t lk 34, 35). Raha tagastamiseks tulnuks hagejal koostada arve kostja nimele, mitte kolmanda äriühingu nimele. Tulenevalt registreeringust on xxx isikuks, kellele on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud pädevustunnistus pürotehniliste toodete kasutamiseks ning käitlemiseks (t lk 124). Tulenevalt LMS § 36 lg 2 peab lõhkematerjalilao kohta olema koostatud lõhkematerjalilao pass, mis on lõhkematerjalilao omaniku või valdaja poolt allkirjastatud dokument, milles esitatakse LMS § 36 lg 2 sätestatud andmed lao kohta. Kohus pole tuvastanud, et kostja oleks võtnud endale kohustuse Nuudi tee 20 laole passi hankimiseks pürotehniliste toodete hoidmiseks. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja xxx ütlustesse, mille kohaselt tuli kaup üle anda koos laoga, millel on kostja poolt vormistatud pass (t lk 130). Sellise kokkulepe olemasolu on ebatõenäoline seetõttu, et kostja ei olnud lao omanik ega valdaja ning samuti ei kinnita teised objektiivsed tõendid

sellise kokkuleppe olemasolu. See, kuidas esindaja (xxx) ja esindatav (xxx) omavahel leppisid kokku kauba üleandmises, ei oma asjas tähtsust, kuna käesolevas asjas on vaidluse all, kas kostja on hagejale kauba nõuetekohaselt üle andnud. Seega on kohus tuvastanud, et kostja ei ole pooltevahelist müügilepingut rikkunud ning hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganemiseks ning raha tagastamise nõudmiseks. Seega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. 23.11.2007 kohtuistungil võttis hageja tagasi alternatiivse nõude tehingu tühisuse tuvastamiseks. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Seega tuleb nimetatud nõue jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega kuulub asjas kohaldatud hagi tagamine tühistamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.