FKS Investeeringute OÜ hagi OÜ Eesti Ilutulestikud vastu 500 000 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FKS Investeeringute OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.aprillil 2008, avalik kohtuistung Hageja FKS Investeeringute OÜ (registrikood 10024875, asukoht Dunkri 5, 10123 Tallinn), esindajad adv Raivo Laus ja adv Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143, Tallinn) Kostja OÜ Eesti Ilutulestikud (registrikood 10506901, asukoht Pärnu mnt 232, Tallinn), esindaja adv Martin Traat (Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid, Juhkentali 8-15, 10132, Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.FKS Investeeringute OÜ esitas 27.06.2006 hagi OÜ Eesti Ilutulestikud vastu, paludes kostjalt välja mõista 500 000 krooni ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras alates 10.05.2006 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja palus 11.10.2007 esitatud hagi täienduses alternatiivse nõudena tuvastada poolte vahel 2006. a veebruaris sõlmitud pürotehniliste toodete müügilepingu tühisus. Hageja võttis 23.11.2007 kohtuistungil nimetatud alternatiivnõude tagasi ja palus viivise määraks lugeda 9% aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suuliselt 2006. a veebruari alguses pürotehniliste toodete müügilepingu, millega kostja müüs hagejale tarbijate jaoks ettenähtud pürotehnilisi tooteid hinnaga 500 000 krooni. Kostja kohustus kauba toimetama kolme kuu jooksul ostuhinna tasumisest arvates hagejale ja andma tooted üle Jõelähtme vallas Uuskülas X asuvas laohoones. Seejuures võttis kostja endale kohustuse tagada lao vastavus lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete käitlemist reguleerivatele normidele ning vajadusel vormistama vajalikud load tulenevalt lõhkematerjaliseadusest (LMS). Hageja tasus 09.02.2006 kostja poolt samal päeval esitatud arve nr 260005 alusel 500 000 krooni. Kostja ei täitnud asja üleandmise kohustust. Hageja on müügilepingust taganenud ja nõuab ostuhinna tagastamist VÕS § 116 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel.
3.Saatelehele nr 2913 alla kirjutanud A.M ei oma mingit õiguslikku seost hagejaga. Hageja hinnangul kirjutas saatelehele alla hoopis kostja esindajana esinenud J.L. Kostja ladustas kauba X asuvase laoruumi, mis oli OÜ Primedor poolt antud üürile kostjaga seotud isikule S.F-le. Kaup oli kostja valduses ning hagejal puudus sellele juurdepääs. Hageja sai teada, et kaupa valdab tegelikult J.L-ga seotud ettevõtte Tulivalve OÜ, kes proovis kaupa laost välja viia, kuid hageja suutis seda takistada. J.L ettepanekul väljastas hageja arve Tulivalve OÜ-le, et hageja saaks oma raha tagasi ja OÜ Tulivalve kauba ära viia. Pärast arve väljastamist keeldus Tulivalve OÜ raha tasumast. Seega ei tõenda nimetatud arve olemasolu kauba hageja omandis ja valduses olekut. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kauba arestimise hetkel oli kaup tegelikult kostja valduses. Kauba arestimine x laos ei tõenda kostja poolt hagejale kauba valduse üleandmist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja andis kauba hagejale üle 09.02.2006, mida kinnitab saateleht nr 2913. Kauba võttis vastu hageja esindaja ja kaup ladustati hageja esindaja A.M poolt näidatud lattu. Hageja on kostjalt saadud kaupa pakkunud müügiks Tulivalve OÜ-le, mida tõendab 30.03.2006 arve nr 42. Kauba nimetus on sama, mis saatelehel. See dokument kinnitab, et kaup oli hageja valduses ja hageja pakkus seda müügiks kolmandale isikule. Hageja rikkus pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja, mistõttu Tehnilise Järelevalve Inspektsioon arestis hagejale kuuluva ja hageja laos asuva kauba. Hageja on esitanud kostja vastu teadvalt valeandmeid sisaldava hagi.
5.X laohoone kuulub OÜ-le Primedor. Hageja ja OÜ Primedor juhatuse liige on M.H. Seega viidi pürotehnika hageja võimkonda kuuluva ettevõtte laoruumi. S.F on kostjale täiesti tundmatu isik. Kostja ei kasutanud nimetatud ladu enda toodete hoidmiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi 500 000 krooni saamiseks rahuldamata ning hagi pürotehniliste toodete müügilepingu tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
7.Kohus luges tuvastatuks, et hageja esindajateks lepingu sõlmimisel ja kostjalt kauba vastuvõtmisel olid J.L ja A.M. Nimetatud asjaolu tuleneb P.G ütlustest, mille kohaselt töötas A.M koos J.L-ga. Seda kinnitas ka tunnistaja J.L oma ütlustega, mille kohaselt võttis ta hageja seadusliku esindaja M.H-ga 2007. a suvel ühendust, et talle väljastataks lubatud kirjalik volitus ning 11.06.2007 sai ta vastu elektronkirja, et M.H annab välja volikirja. M.H oli isikuks, kes hageja seadusliku esindajana sai volitusi välja anda ning P.G ei saanudki selliste volituste olemasolust midagi teada. Seega ei lugenud kohus P.G ütlustega tuvastatuks asjaolu, et M.H ei volitanud hageja poolt kedagi pürotehnikat vastu võtma. Seega tegutses J.L lepingu sõlmimisel ja kauba vastuvõtmisel hageja nimel suulise volituse alusel. Puuduvad tõendid, mis paneksid
kahtluse alla J.L ütlused hagejalt saadud suulise volituse olemasolu kohta. Kohus pidas alusetuks hageja etteheited kostjale, et ta ei kontrollinud kauba üleandmisel kaupa vastuvõtva isiku volituste olemasolu. Nimetatud tehing ei eeldanud kirjaliku volituse olemasolu. Kostja seaduslik esindaja andis arve kauba eest tasumiseks J.L-le ning arve alusel hageja tasus kostjale (tunnistaja J.L ütlused). Seega mõjutas J.L käitumine kostjat mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus kauba vastuvõtmiseks. Kuna kauba võttis 09.02.2006 saatelehe nr 2913 alusel vastu J.L, kellel olid selleks toiminguks volitused hageja poolt antud, ei rikkunud kostja kauba üleandmise kohustust ning kaup anti üle kauba tasumisega samal päeval.
8.Hageja väitel ei olnud kaup X laos hageja valduses. Puudub vaidlus, et X asuv laoruum kuulub OÜ-le Primedor ning viimane on andnud laoruumi 01.02.2006 üürile S.F-le. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et S.F oleks olnud seotud kostjaga ning et kostja oli laoruumi otsene valdaja. Tunnistajate ütlustega leidis tuvastamist, et kaup toimetati kostja poolt hagejale hageja esindaja A.M poolt ettenäidatud lattu ning hageja oli vaatamata 01.02.2006 üürilepingule lao otsene valdaja. Seega oli kaup X laos hageja valduses. Seda kinnitab ka hageja poolt väljastatud arve nr 42, mis on esitatud Tulivalve OÜ-le sama kauba eest. Kohus suhtus kriitiliselt P.G ütlustesse arve väljastamise asjaolude kohta, mis lähevad vastuollu dokumentaalsete tõenditega kooskõlas olevate J.L ütlustega. Raha tagastamiseks tulnuks hagejal koostada arve kostja nimele, mitte kolmanda äriühingu nimele.
9.Tulenevalt registreeringust on J.L isikuks, kellele on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud pädevustunnistus pürotehniliste toodete kasutamiseks ning käitlemiseks. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks võtnud endale kohustuse X laole LMS § 36 lg-s 2 nimetatud passi hankimiseks pürotehniliste toodete hoidmiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus A.M ja J.L volituste olemasolu ebaõigesti ja iseenda järeldustega vastuoluliselt tuvastanud. Esiteks on kohus vastuoluliselt öelnud, et J.L ja A.M õigust hagejat esindada on tuvastatud P.G ütlustega. Samas on kohus öelnud, et kuivõrd P.G ei ole hageja juhatuse liikmeks, siis tema ei saanud J.L volitamisest midagi teada. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kui A.M ja/või J.L omasid hageja volitusi, siis said need tulla ainult läbi P.G. Juhul kui kohus on asunud seisukohale, et P.G ei saanud A.M ja J.L volituste olemasolust või puudumisest midagi teada, ei saanud A.M-l ega J.L-l ka kuidagi hageja volitusi olla. Teiseks on kohus leidnud, et J.L volituste olemasolu pürotehnika vastuvõtmisel 09.02.2006 on tuvastatud sellega, et ta võttis 2007. a suvel (1,5 aastat pärast pürotehnika vastuvõtmist) hageja juhatuse liikme M.H-ga ühendust ja palus endale väljastada volikiri ning sai 11.06.2007 vastuseks elektronkirja, et volikiri talle väljastatakse. Hageja ei ole J.L-le enne ega pärast pürotehnika vastuvõtmist volikirja väljastanud. Oluline on märkida, et J.L ütluste kohaselt ta pürotehnika vastuvõtmisel kedagi hagejaga seotud isikutest ei teadnud. Ta teadis ainult läbi kolmandate isikute, et hageja juhatuse liikmeks on M.H. Sellest tulenevalt on ilmselge, et J.L-l puudusid volitused pürotehnikat vastu võtta. J.L ei ole ka ise öelnud, et pürotehnika vastuvõtmiseks oli hageja teda volitanud. J.L on ainult öelnud, et ta enda teada oli hageja esindaja. Isiku arvamus, et ta kedagi esindas või esindab, ei tekita talle kehtivaid volitusi. Kohus ei ole vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-le 1 tuvastanud, et hageja juhatuse liige M.H või tema poolt volitatud isik oleks teinud tahteavaldust, mille sisuks oli J.L volitamine hageja nimel pürotehnikat vastu võtma. Kolmandaks on kohus volituse tuvastamisel tuginenud TsÜS § 118 lg-le 2, kuivõrd kostja andis
maksmisele kuuluva arve J.L-le, arve alusel tasus hageja kostjale ostuhinna ning seega väidetavalt J.L käitumine mõjutas kostjat mõistlikult uskuma, et J.L on hageja volitatud esindaja. Kohus on eelnimetatud järelduse tegemisel jätnud kaalumata P.G ja A.M ütlused, mille kohaselt nende arvates oli J.L kostja esindaja. Seega kui J.L andis arve A.M-le, kes andis selle edasi P.G-le, tekkis nii hagejal, P.G-l kui A.M-l arusaam, et J.L on kostja esindaja. Kohus ei ole põhjendanud, miks J.L käitumine mõjutas ainult kostjat, mitte aga hagejat mõistlikult uskuma, et J.L on vastaspoole esindaja. Lisaks sellele on maakohus TsÜS § 118 lg 2 kohaldamisel jätnud tuvastamata, kas hageja oli teadlik ja talus, et J.L teda esindas. Hageja sai teada, et J.L on tema nimel pürotehnika vastu võtnud alles pärast kostja 08.08.2006 vastuse lisadega (saatelehega nr 2913) tutvumist. Samuti J.L enda ütlustest nähtuvalt võttis ta hageja esindajaga esimest korda ühendust alles 1,5 aastat pärast pürotehnika vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus ebaõigesti, et J.L-l olid volitused hageja nimel pürotehnika vastuvõtmiseks. Sellest tulenevalt täitis kostja oma kohustuse valele isikule. Oluline on märkida, et kuivõrd pürotehnika puhul on tegemist lõhkeainega, oleks kostja pidanud J.L volitusi kontrollima kõrgendatud tähelepanuga. Lisaks sellele ei oleks kostja saanud pürotehnika omandit ega valdust hagejale üle anda enne, kui hageja oleks saanud pürotehnilise toote käitleja õigused.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et pürotehnika ladustati OÜ-le Primedor kuuluvasse X lattu ning ladustamise ajal oli ladu üüritud S.F-le. Vaatamata eeltoodule on kohus leidnud, et pürotehnika ladustamise ajal oli lao otsene valdaja hageja. Kohus ei märkinud, milliste tunnistajate ütlustest selline asjaolu tuleneb. Mitte ükski tunnistaja ei ole kaudselt ega otseselt öelnud, et hageja oli lao otsene valdaja. Lao otseseks valdajaks sai olla ainult S.F. Kuivõrd kostja hagejale vastavalt müügilepingule kaupa üle ei andnud, taganes apellant müügilepingust ja nõuab üleantud 500 000 krooni tagastamist. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: •
•
Pooled sõlmisid 2006. aasta veebruari alguses suulise pürotehniliste toodete müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja müüma hagejale tooteid 500 000 krooni eest ja andma tooted hagejale üle Jõelähtme vallas, Uusküla külas, X asuvas OÜ-le Primedor kuuluvas laohoones; 01.02.2006 andis OÜ Primedor X laohoone üürile S.F-le;
•
• • • •
• •
09.02.2006 tõi J.L pürotehnilised tooted maksumusega 500 000 krooni, mille kohta oli kostja poolt välja antud saateleht nr 2913, X laohoonete juurde ja paigutas need A.M poolt näidatud lattu; Hageja tasus 09.02.2006 kostja poolt samal päeval esitatud arve nr 260005 alusel kostjale 500 000 krooni; 30.03.2006 esitas hageja Tulivalve OÜ-le arve nr 42 samade pürotehniliste toodete eest 520 000 krooni tasumiseks; Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 27.05.2006 määruse alusel arestiti X laos asuvad samad pürotehnilised tooted; Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 05.09.2007 otsusega trahviti OÜ-t Primedor 25 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et pürotehnilisi tooteid ladustati X selleks mitte ettenähtud ehitises ja otsustati need tooted OÜ-le Primedor tagastada; Vaidlusalused pürotehnilised tooted on OÜ-le Primedor tagastatud; Nii hageja kui ka OÜ Primedor seaduslik esindaja on M.H.
16.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
17.Hageja väidab, et kostja jättis täitmata oma kohustuse anda hagejale ostetud pürotehnilised tooted üle, mistõttu ta on müügilepingust suuliselt taganenud ning nõuab kostjalt tasutud ostuhinna tagastamist. Seega tuleb vaidluse lahendamisel teha esmalt kindlaks, kas kostja on täitnud müügilepingu järgse asja üleandmise kohustuse. Selleks tuleb tuvastada, kas kauba kostjalt vastu võtnud ja selle kohale toonud J.L-l ning kauba vastu võtnud A.M-l olid sellisteks toiminguteks hageja antud volitused.
18.Maakohus tuvastas TsÜS § 118 lg-te 1 ja 2 alusel, et hageja esindajateks lepingu sõlmimisel ja kostjalt kauba vastuvõtmisel olid J.L ja A.M. Kuna kostja on hagejale kauba üle andnud, ei ole kostja pooltevahelist müügilepingut rikkunud ning hagejal puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks ja raha tagastamise nõudmiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 ja lg 4 ning § 189 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
19.Maakohus tuvastas õigesti, et volitusi tehingu tegemiseks hageja nimel sai anda hageja seaduslik esindaja M.H. Tunnistaja J.L ütlustega on tõendatud, et M.H lubas talle anda vaidlusaluse tehingu tegemiseks kirjaliku volikirja ning veel 2007.a andis M.H lubaduse selle tagantjärele vormistamiseks. Asjaolu, et M.H oma lubadust ei täitnud ja kirjalikku volikirja tagantjärele ei väljastanud, ei tähenda iseenesest seda, et J.L-l puudus tehingu tegemise ajal hageja suuline volitus TsÜS § 118 lg 1 tähenduses. Seadusega (ÄS § 180 lg 1) ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks J.L ja M.M-le saanud volitusi anda ainult osanik P.G. P.G ei olnud hageja seaduslik esindaja. P. G kinnitas ütlusi andes, et tal endal olid M. H volitused tehingu tegemiseks, kuid see ei tähenda, et M. H ei oleks vastavaid volitusi saanud suuliselt anda ka teistele isikutele.
20.Hageja väitis kohtuistungil, et faktiliselt esindas tehingus hagejat P.G läbi A.M ning et läbi A.M hageja ka taganes suuliselt lepingust (tlk 129). Nimetatu on otseses
vastuolus hagiavalduse täpsustuses (t/lk 59) väljendatuga, nagu ei omaks A.M hagejaga mingit õiguslikku seost. A.M ütluste kohaselt leppis ta P.G-ga kokku, et võtab kauba vastu (viib lattu) ja seda ta ka tegi. A.M võttis kauba vastuvõtmisel J.L vastu ka kostja arve, mille ta andis edasi P.G-le, mis on tõendatud nii A.M kui ka J.L ütlustega. Hageja tasus arve samal päeval. Seega tegutses A.M otsese hageja nimel kaupa vastu võtva isikuna volitatud isiku P.G teadmisel ja tema korralduste alusel. Ka P.G kinnitas ütlusi andes, et ta teadis, et kaup jõudis lattu. Eeltooduga on vastuolus hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja saanud teada asjaolust, et J.L on tema nimel ostetud kauba vastu võtnud alles pärast 08.08.2006 kostja hagiavalduse vastusega tutvumist. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et hageja teadis, et A.M tegutseb hageja nimel esindajana ja hageja talus tema tegevust. Sellisel juhul loetakse TsÜS § 118 lg 2 järgi, et esindatav on volituse andnud.
21.Kuna vaidlust ei ole asjaolu üle, et P.G-l olid volitused tehingu tegemiseks ja vaidlusaluse tehingu tegemisel ei saanud mõistlikult oodata kauba vastuvõtmist tema poolt isiklikult, siis saaks ka TsÜS § 119 lg 1 järgi eeldada, et P.G-l oli A.M edasivolitamise õigus, kui käesoleva otsuse p-s 21 märgitud asjaolud ei oleks tõendamist leidnud ning TsÜS § 118 lg-t 2 ei oleks saanud kohaldada.
22.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks J.L tunnistajana ütlusi andes väitnud, et ta ei tundnud tehingu tegemise ajal hagejaga seotud isikutest kedagi. Samuti ei ole ta väitnud, nagu oleks ta hageja esindajaga võtnud esimest korda ühendust alles 1, 5 aastat pärast tehingu tegemist. Seda ei ole J.L ütlusi andes väitnud. Asjakohatu on hageja väide, nagu ei oleks kostja saanud hagejale pürotehnika omandit ja valdust üle anda enne, kui hageja oleks saanud pürotehnilise toote käitleja õigused.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vaatamata 01.02.2006 üürilepingu sõlmimisele oli X ladu ja vaidlusalune kaup laos hageja otseses valduses. Maakohus on otsuses põhjendanud, millise tõendite alusel ta sellise järelduse tegi.
24.On oluline, et pärast kauba vastuvõtmist 09.02.2006 käitus hageja kauba omanikuna. Hagiavalduse täienduses (t/lk 60) väitis hageja, et ta takistas OÜ-l Tulivalve kauba laost äraviimist. Kui tegemist oleks olnud kaubaga, mis hagejale ei kuulu, ei oleks kauba äraviimine tema õigusi rikkunud. Ka ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja on esitanud sama kauba eest tasumise kohta 30.03.2006 arve OÜ-le Tulivalve, mis annab tunnistust sellest, et hageja pidas end kauba omanikuks ja soovis seda edasi müüa.
25.Tõenditega vastuolus on hageja väide, nagu oleks pürotehnika olnud arestimise ajal kostja valduses. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on käsitlenud laos olnud ja arestitud pürotehnikat OÜ Primedor varana, kellele see väärteoasja otsuse alusel ka tagastati (t/lk 107). Hageja esindaja (kes oli väärteoasjas ka OÜ Primedor lepinguline esindaja) kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vara on OÜ-le Primedor tagastatud. Tunnistaja P.G kinnitas oma ütlustes, et nii hageja kui ka OÜ Primedor kuuluvad samasse kontserni, neil on ühised omanikud ja sama juhatuse liige – M.H. Kuigi formaalselt on vaidlusalune pürotehnika tagastatud OÜ-le Primedor, on see jätkuvalt hageja mõjuväljas. Sellises olukorras on hagejapoolne müügilepingust taganemine ja kostjalt müügihinna tagasi nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138).
26.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud
kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so hageja.
T. Kollom
J. Paap
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.