Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse ajutise halduri nimetamise osas 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates

Menetluse käik 29.05.2009.a. esitas võlausaldaja OÜ Insalko Baltic avalduse Pärnu Maakohtule OÜ Metrotrade Group pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja poolt võlgnikule antud erinevate laenulepingute alusel laenu summas 5 275 000 krooni. Võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2008.a. 05.05.2009.a. esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 07.05.2009.a. Kuni pankrotiavalduse esitamiseni s.o 29.05.2009.a. võlgnik võlausaldaja ees oma kohustust

täitnud ei ole. Võlausaldaja on seisukohal, et Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 1 sätestatu alusel tuleb lugeda võlgniku maksejõuetus põhistatuks. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 04.06.2009.a. võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse. Kohtu eelistung pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peeti 17. juunil 2009.a. 04.06.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas võlausaldajat ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks maksma Rahandusministeeriumi deposiitarvele 15 000 krooni. Võlausaldaja esitas kohtule 16.06.2009.a maksekorralduse, kust nähtub, et kohtu nõudmine on täidetud.

1.4.Osakapital: 1.5.Juhatuse liige:

40 000 krooni Jüri Trutsi, isikukood *

1.6.Osanik:

Jüri Trutsi, isikukood *

1.7.Põhitegevusala

Osa 40 000 krooni alates 28.10.2008.a. Hoonestusprojektide arendus

II Maksejõuetuse tekkimine

mis moodustus kahe korteriomandi müügist. Võlgnik andis 2008. aastal tööd kahele töötajale. Võlgniku juhatuse liikmele, kes tegutseb ka tegevjuhina arvestati 2008. aastal töötasu 259 650 krooni. Võlgniku tööjõukulud moodustasid 412 396 krooni. Võlgniku omakapital on negatiivne juba alates 2006. aastast (31.12.2006.a. seisuga -937 475 kr, 31.12.2007.a. seisuga -5 383 627 kr ja 31.12.2008.a. seisuga -14 682 545 kr). 31.12.2008.a. seisuga oli võlgnikul bilansi kohaselt varasid kokku summas 58 826 406 krooni ja kohustusi 73 508 951 krooni. Võlgniku varadest 32 233 541 krooni moodustab lõpetamata toodang.

7) Kaare tee 5 kinnistu 4 900 000 krooni

6) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-1, registriosa nr 12917802 (I järjekoha ühishüpoteek 112 500 000 kr AS SEB Pank kasuks on seatud kõikidele korteriomanditele - nr 7) kuni 65 ); 7) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-2, registriosa nr 12917902; 8) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-3, registriosa nr 12918002; 9) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-4, registriosa nr 12918102; 10) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-5, registriosa nr 12918202; 11) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-6, registriosa nr 12918302; 12) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-7, registriosa nr 12918402; 13) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-8, registriosa nr 12918502; 14) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-9, registriosa nr 12918602; 15) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-10, registriosa nr 12918702; 16) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-11, registriosa nr 12918802; 17) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-12, registriosa nr 12918902; 18) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-13, registriosa nr 12919002; 19) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-14, registriosa nr 12919102; 20) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-15, registriosa nr 12919202; 21) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-16, registriosa nr 12919302; 22) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-17, registriosa nr 12919302; 23) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-18, registriosa nr 12919402; 24) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-20, registriosa nr 12919702; 25) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-21, registriosa nr 12919802;

26) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-22, registriosa nr 12919902; 27) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-23, registriosa nr 12920002; 28) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-24, registriosa nr 12920102; 29) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-25, registriosa nr 12920202; 30) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-26, registriosa nr 12920302; 31) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-27, registriosa nr 12920402; 32) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-29, registriosa nr 12920602; 33) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-30, registriosa nr 12920702; 34) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-31, registriosa nr 12920802; 35) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1A-32, registriosa nr 12920902; 36) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-1, registriosa nr 12921002; 37) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-2, registriosa nr 12921102; 38) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-3, registriosa nr 12921202; 39) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-4, registriosa nr 12921302; 40) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-5, registriosa nr 12921402; 41) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-6, registriosa nr 12921502; 42) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-7, registriosa nr 12921602; 43) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-8, registriosa nr 12921702; 44) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-9, registriosa nr 12921802; 45) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-10, registriosa nr 12921902; 46) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-11, registriosa nr 12922002;

47) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-12, registriosa nr 12922102; 48) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-13, registriosa nr 12922202; 49) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-14, registriosa nr 12922302; 50) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-15, registriosa nr 12922402; 51) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-17, registriosa nr 12922602; 52) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-18, registriosa nr 12922702; 53) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-19, registriosa nr 12922802; 54) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-21, registriosa nr 12923002; 55) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-22, registriosa nr 12923102; 56) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-23, registriosa nr 12923202; 57) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-24, registriosa nr 12923302; 58) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-25, registriosa nr 12923402; 59) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-26, registriosa nr 12923502; 60) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-27, registriosa nr 12923602; 61) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-28, registriosa nr 12923702; 62) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-29, registriosa nr 12923802; 63) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-30, registriosa nr 12923902; 64) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-31, registriosa nr 12924002; 65) korteriomand aadressil Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1-1B-32, registriosa nr 12924102. Kinnisasjal aadressiga Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Kaare tee 1 asub kaks korterelamut: igas majas on 1449,1m2 suletud netopinda s.h. 1236m2 eluruumide pinda ja 50,1m2 mitteeluruumide pinda. Mõlemas majas on 19 korterit. Maja ümber on parklad kõigile korteritele koefitsendiga 1,4 parklakohta korteri kohta. Kaare tee 1 asuvate

korteriomandite suhtes on võlgnik sõlminud 13 ostjaga võlaõiguslikud lepingud. Korteriomanditele on seatud ühishüpoteek 112 500 000 kr AS SEB Pank kasuks. Ülejäänud võlgnikule kuuluvad kinnistud (Harjumaal Harku vallas Harku alevikus Instituudi tee 7 ja Instituudi tee 9 ning Harjumaal Rae vallas Järveküla külas Kaare tee 3, Kaare tee 5 ja Kaare tee 2) on hoonestamata. Võlgniku hinnangul on korterite väärtus ca 26-30 milj kr, ülejäänud Kaare tee kolme hoonestamata kinnistu väärtus kokku ca 6 milj kr ning Harku vallas asuva kahe kinnistu väärtus kokku 2 milj kr. Seega on võlgniku hinnangul varade koguväärtus ca 32-36 milj krooni. 3.7 Danske Bank A/S Eesti filiaali, Nordea Finance Estonia AS-i, AS-i DnB NORD Liising, AS-i SEB Pank Liising, Swedbank Liising AS-i ja ALG Liising AS-i andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Arvestades võlgniku vara asukohta ja seisukorda (väärtuslikuima osa varast moodustavad korteriomandid, millel puudub siseviimistlus) ja kehtivat turusituatsiooni, hindan ajutise haldurina võlgniku turuväärtuseks umbes 25-27 miljonit krooni. IV Võlgniku kohustused (võlad)

21) J. M. 111 864 krooni 22) K. K. 69 068 krooni 23) K. P. 122 034 krooni 24) M. H. 110 169 krooni 25) M. D. 208 475 krooni 26) M. T. 105 932 krooni 27) M. T. 97 458 krooni 28) R. J. 103 814 krooni 29) R. K. 118 644 krooni 30) T. L. 309 311 krooni

- Põhiosa intress 316 342,39 krooni - Põhiosa viivis 6 420 942,95 krooni Kogunõue 09.07.2009.a. seisuga: 59 177 285,34 krooni 2) Laenuleping nr 2006044106, saldo 205 648,56 krooni - Põhiosa võlg 205 648,56 krooni - Põhiosa viivis 138 645,56 krooni Kogunõue 09.07.2009.a. seisuga: 344 294,12 krooni. 3) Teenustasu võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 35 krooni.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 2007.a. 0,008 ning 2008.a. ja 22.06.2009.a. seisuga 0,001.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt negatiivne, olles 2007. aastal -13 090 487, 2008. aastal 34 982 545 ja 22.06.2009.a. seisuga 35 267 410, mis tähendab, et äriühingul on väga suur käibekapitali defitsiit.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõigil vaadeldud aastatel väga kõrge, olles 31.12.2007.a. 1,083, 31.12.2008.a. 1,250 ja 22.06.2009.a. seisuga 1,254.

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise haldurina olen seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt piisav vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest ja samas kinnisvaraturu ülepakkumisest tulenevat klientide vähesust ning samuti suutmatust leida arendusprojekti lõpetamiseks investoreid. Kuna korteriomandid on lõpuni välja ehitamata (võlgniku väitel oleks lõpuni ehitamiseks olnud vajalik 5 milj kr suurune lisainvesteering), siis on ka varade müük praegusel turul komplitseeritud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud.

Samuti peab haldur juhtima kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2006.a. lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma Äriseadustikus toodud meetmed ning kaasama täiendavaid investeeringuid või esitama pankrotiavalduse. Samas oli võlgnikul lootus kahe korterelamu müügist olulisel määral tulu saada, kuid olukord kinnisvaraturul on võrreldes 2007. aastaga oluliselt muutunud. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 palub ajutine haldur välja kulutada OÜ Metrotrade Group pankrot. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur ajutise halduri aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kulutada OÜ Metrotrade Group pankrot. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja välja kuulutada OÜ Metrotrade Group pankrot. Võlgniku põhitegevusalaks oli hoonestusprojektide arendus. Võlgnik ostis 2006. aasta sügisel Harjumaale Rae valda 4 krunti, et ehitada sinna seitse maja, milles kokku oleks 133 korterit. Kruntide ostmiseks ja majade ehituse finantseerimiseks sai võlgnik laenu AS-lt ASEB Pank. Lisaks finantseeriti ehitust omavahendite, muudelt isikutelt võetud laenude ja hiljem ka korteriomandite ettemaksetest. 2007. aasta lõpuks oli 2 majast valminud 50%, rajatud oli kõigi 7 maja trassid ja teed. 2007.aasta sügisel tekkis kinnisvara kriis. Hoolimata kriisist otsustas võlgnik kaks pooleliolevat maja lõpuni ehitada. 2008 aasta lõpus olid kaks maja valmis ca 85-90 % ulatuses. 14 korteri osas olid sõlmitud müügi eellepingud. AS SEB Pank ei pikendanud enam laenulepingut peale 31.12.2008.a. Samuti lõpetas võlgnevuste tõttu töö peatöövõtja AS Viskari. Kuna võlgnikul ei õnnestunud kaasata investorit, elamuid ei õnnestunud lõpetada, siis käesolevaks ajaks on väljakujunenud olukord, kus kortereid ei õnnestu realiseerida, et katta võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Kohus arvestab seejuures, et kinnisvarakriisi tõttu ei ole käesoleval ajal võimalik realiseerida võlgnikule kuluvat vara. Võlgnikul puuduvad käibevahendid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtuseks 25-27 miljonit krooni. Võlgniku hinnangul on varade väärtuseks 32-36 miljonit krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi ca 74 miljoni krooni eest. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt üle kahe korra. Arvestades asjaolu, et võlgnikule kuluv vara ei ole käesoleval ajal likviidne ja lähiajal puudub perspektiiv võlgniku varade realiseerimiseks kinnisvarakriisi tõttu ning uue investori leidmine on vähetõenäoline, on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2008.a. Kohustus võlausaldaja ees on täitmata kogu ulatuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on üldine majanduslangus, kinnisvaraturu ülepakkumisest tulenev klientide vähesus ning suutmatus leida arendusprojekti lõpuleviimiseks investoreid. Seega ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku omakapital oli negatiivne 2006. aasta lõpul. Kuid samas oli võlgnikul lootus kahe korterelamu müügist olulisel määral tulu saada. Seetõttu ei saa käesoleval ajal

kindlalt väita, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2007 ja 2008. aastal. Pankrotimenetluses on võimalik välja selgitada, mis ajast alates on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja alles siis saab võtta seisukoha, kas juhatuse liige on jätnud täitmata Äriseadustiku § 180 lg 5 1 nimetatud kohustuse. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on tuvastanud, et võlgnik OÜ Metrotrade Group on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku enda nimetamiseks OÜ Metrotrade Group pankrotihalduriks on andnud Oliver Ennok, kes on kohtule kirjalikult kinnitanud oma sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus leiab, et Oliver Ennok vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada OÜ Metrotrade Group pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 17. augustile 2009a. kell 11.00. Lähtudes PankrS § 90, § 19 lg 1, § 86, peab kohus vajalikuks kohustada OÜ Metrotrade Group juhatuse liiget Jüri Trutsit andma kohtus võlgniku vannet.

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 22 töötunni eest 22 000 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 1740 krooni. Võlgnik ja võlausaldaja esindaja ei ole ajutise halduri tasu taotlusele vastu vaielnud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt on tunnitasu suuruseks 1000 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb katta pankrotivara arvelt.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.