2-09-32598/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

09.juulil 2009.a esitas võlgnik Janek Karjama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale pankrotiavalduse, milles palub välja kuulutada füüsilise isiku Janek Karjama pankrot. 10. juulil 2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja algatas pankrotimenetluse. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts’i. Kohtuistung, kus vaadati läbi J. Karjama poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 21. juulil 2009. aastal. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul tekkinud raske majanduslik olukord ning ta on enda arvates maksejõuetu. Maksejõuetus on tekkinud seetõttu, et võlgnik on võtnud kiirlaene, mida ta ei ole jõudnud tähtaegselt tasuda ning lisaks põhivõlale on nüüdseks lisandunud viivised. Samuti on võlgnikul võlgnevusi sideteenuste eest. Pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu. Vara tal puudub, samuti puuduvad nõuded teiste isikute vastu. J. Karjama ainukeseks sissetulekuks käesoleval ajal on töötu abiraha. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 218 462.02 krooni eest. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlgnik leidis, et on püsivalt maksejõuetu ja palus pankrot välja kuulutada. Võlgnik selgitas, et nii kaua, kui tal oli tööd, täitis ta oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt. Peale seda kui ta töölt vabastati, hakkas ta võtma kiirlaene, et olemasolevaid laenukohustusi täita. Kui sattus haiglasse, ei olnud ta võimeline enam võlausaldajate ees oma kohustusi täitma. Laenu võttis ta perioodil 2007 sügisest kuni 2008 kevadeni. Peale 15.05.2008.a võlgnik enam ühtegi laenu võtnud ei ole. Kuna tasumata kohustuste tõttu viivised muudkui suurenevad, siis palub võlgnik pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus I Võlgniku varad ja kohustused: Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused on järgmised: Vara on järgmine: Swedbank pangakonto (võlgniku andmetel) 0,00.-krooni SEB Pank pangakonto (panga kinnitus olemas) 0,30.-krooni Nordea pank Eesti filiaal (võlgniku andmetel) 0,00.-krooni

krediidiasutustele. Päringu aadressaatidest ei ole siiani vastust saatnud AS Swedbank, AS Bigbank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Teistelt päringute aadressaatidelt on vastused saabunud (Lisad 1-6). Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile (Lisad 7-10). Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga ja võlgniku võlanõustaja Helge Salusooga. VI Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Võlgnik omab * haridust ja on töötanud erinevatel töökohtadel, põhiliselt teeninduse, kaubanduse ja koristuse alal. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul sissetuleku suurenemise lootuses võetud laenud erinevatest krediidiasutustest ja laenukontoritest. Võetud laenudega maksti jooksvaid elamiskulusid ja teisi laene. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara, võlgnik on töötu, on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks aga kuna võlgnik on ajutise haldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt tööealine ja töövõimeline mees, siis on võimalik pankrotimenetluse kulud katta võlgniku poolt tulevikus saadavast sissetulekust. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. VII Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1 ja 2; § 23 lg 1; § 31 lg 1, 2, 4 ja 5, teeb ajutine haldur ettepaneku: 1) Kuulutada välja Janek Karjama pankrot ja nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (ik 37001240323). 2) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude hüvitis. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on

esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 1 lg. 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on vara puudub ning tema ainukeseks sissetulekuks on töötu abiraha ja tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 225 793.18 krooni, on tegemist olukorraga, kus võlgnik J. Karjama ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku täiendavaks kohustuseks on käenduskohustus. Võlgnik on käendanud oma õe K. K. õppelaenu AS SEB Pangast. Käenduse summa on 50 000 krooni. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata kiirlaenudega kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud kiirlaenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Janek Karjama pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg. 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 14. augustile 2009.a. Kohus leiab, et Jüri Truuts vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Janek Karjama pankrotihalduriks. Pankrotimenetluse algatamisel keelati võlgnikul Janek Karjamal ajutise halduri loata vara käsutamine kogu vara ulatuses. Nimetatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima ka pankroti väljakuulutamisel vastavalt PankrS § 31 lg 5. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg1 p 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks kohtukulu ja ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 sätetel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg. 1 p. 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodu alusel jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Janek Karjama kanda. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tehtud tööst ajutise pankrotihaldurina ning tasu taotluse. Ajutine haldur taotleb määrata tasuks * krooni ja vajalike kulutuste katteks * krooni, kokku * krooni. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ja justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr. 71 § 2 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mille suuruse määrab kohus. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma taotluse juurde. Võlgnik Janek Karjama oli nõus ajutise halduri poolt esitatud tasu arvestusega. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele täies ulatuses.