2-09-20525
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.juuli 2009.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-20525
Hagi ese
140 605,31 krooni
Tsiviilasja hind
126 104,48 krooni
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Janno Üle vastu 140 605,31 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: jurist Silva Kark (aadress: Rakvere 5, 41592 Jõhvi; e-mail: [email protected]) Kostja: Janno Üle
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Janno Üle võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Swedbank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
07.05.2009. a esitas Swedbank AS Tartu Maakohtule hagi Janno Üle vastu sõlmitud ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, käenduseta väikelaenulepingu nr 07-194937-VL, partner krediitkaardi kasutamise lepingu ja käenduseta väikelaenulepingu nr 08-059024-VV alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 140 605,31 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 06.05.2009. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,026%) tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni ja mõista välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on avalduses ka taotlenud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kostjale kätte kostja elukohta kostja abikaasale 14.05.2009. a. TsMS § 322 lg 1 järgi kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega tuleb lugeda kohtu materjalid kostjale kättetoimetatuks. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Swedbank AS hagi Janno Üle vastu 140 605,31 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.