Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Rakveres, Rohuaia 8 ,

Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgnikku.

Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 22.07.2009 kell 11.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Võlgniku avaldus Viru Maakohtu menetlusse saabus 15.05.2009 võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmis võlgnik 2007.a. veebruaris koos abikaasga maja ostmise eesmärgil eluaseme laenulepingu AS-s Hansapank summas 1 075 000 krooni, lisaks vormistati lühilaen summas 266 164 krooni. Avaldaja on mõlema laenu kaastaotleja. Laenude tagatiseks on ostetud maja ja xxxx asuv korter. Lisaks eelnimetatule on võlgikul teised väiksemad maksekohustused erinevate võlausaldajate ees ja võlgnikule tedaolevalt on tema võlad kokku 1 384 263. 88 krooni. Seoses korteri müügi ebaõnnestumisega, abikaasa töötasu olulise vähenemisega ja võlgnikul töökoha puudumisega, on maksekohustuste täitmine muutunud ülejõu käivaks ja olukorra paranemist lähiaastatel ette näha ei ole. Tänaseks on ta saanud FIE-na rakendust kirjakandjana, kuid ka sealsest sissetulekust ei piisa võlgade pikemaaegseks perspektiivseks tasumiseks. Võlgniku ja tema abikaasa ülalpidamisel on 4 alaealist last vanuses 2-8 aastat. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne T K’i nimel on kinnistusraamatus registreeritud kinnistu, registriosa 4025431, elamumaa 100%, asukohaga xxxx, suurusega 1933 m2. Kinnistu on abikaasa A K ’iga ühisomandis.

Kinnistule on seatud hüpoteek 1 750 000 krooni AS Hansapank kasuks. Kaaskoormatud kinnistu: 3285731. Kinnistu väärtus sõltub kinnisvaraturu olukorrast müügi hetkel ning ekspertiisi ei ole hinna määramiseks teostatud. Välise vaatluse põhjal võib olla kinnistu maksumus 1 miljoni krooni juures. Kuid arvestades kinnistu asukohta Tapa linnas, võib müügihind oluliselt erineda väljapakutust. A K ’i nimel on kinnistusraamatusse kantud 608/39350 mõttelist osa maatükist / kinnistu xxxx , korruselamumaa, registriosa 3285731, ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr. 16, üldpinnaga 60,8 m2. Korteri hind võiks olla 50000 krooni, korter on ajutise halduri hinnangul abikaasade ühisvara. Autoregistri andmetel kuulub T K’ile sõiduauto xxxx, reg.nr. xxxx, 1996.a. väljalase. Sõiduki hind võib olla 25000 krooni tasemel. Muud sõidukid ja väikelaevad võlgnikul puuduvad. Danske Bank A/S Eesti filiaalis on võlgnikul avatud arvelduskonto. Seisuga 02.06.2009.a. puuduvad kontol rahalised vahendid. Swedbank AS-s on võlgnikul avatud arvelduskonto, mille saldo 25.05.2009.a. seisuga on 2.07 krooni ja limiidikonto, mille laenujääk on 3 034,17 krooni ilma intressita. Kokku on raha pangaarvetel 2,07 krooni. Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja andmetel ei ole T K’i nimel avatud väärtpaberikontot, seega võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muuks varaks on debitoorne nõue J M vastu summas 27022 krooni, mis tuleneb käendaja regressnõudest käendatava vastu. Ülejäänud varaks on T K’i koduse sisustuse esemed: pesumasin, mööbel, elektripliit ja televiisor. Kodune vara on vähelikviidne, enamuses vajalik alaealiste laste kasvatamiseks ja arendamiseks. Varad kokku 21.07.2009.a. seisuga on ca 1 miljon krooni. Ajutine pankrotihaldur tegi järelpärimise Maksu- ja Tolliametisse, mille teatel ei ole T K’il seisuga 26.05.2009.a. maksevõlgnevusi riiklike maksude osas.. Võlg Balti Investeeringute Panga AS-le on 22000 krooni, millele lisandub intress. Võlg Swedbank AS-le on seisuga 21.07.09. kodukapitalilaenu osas koos intressiga 16 761 eurot ehk 262309 krooni ja majalaenu osas on võlg koos intressiga 110643 eurot ehk 1 731 563 krooni Peale selle on võlgnikul jooksvad võlad kommunaalkuludest. Võlad on kokku 2 015 872 krooni. Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus. Haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutise halduri arvates on T K’i maksejõuetus tekkinud 2008.a., kui pidi algama graafikujärgne laenu tagastamine Swedbank AS-le /Hansapangale. Pankroti põhjuseks peab ajutine haldur samuti nagu T K ise ka seletas - suure majalaenu võtmist 2007.a., mille tagasimaksmiseks puudusid vahendid. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13 ja 31, teeb ajutine haldur ettepaneku välja kuulutada füüsilise isiku T K (isikukood xxxx) pankrot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd märkmisväärset sissetulekute tõusu olevikus ja tulevikus ettenäha ei ole, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Samas menetluse raugemiseks alust ei ole, sest vähemalt pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vara olemas. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et ta on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Reet Relvik. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasuna 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kinnitamiseks ja väljamaksmiseks õigusbüroo kaudu. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna alates 01.01.2009 on pankroti väljakuulutamisel kohtulahendi vormiks endise otsuse asemel määrus, ei näe kohus vastuolu selles, kui nn. lahendmäärus sisaldab ka regulatsiooni ajutise halduri tasu ja kulude osas. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 14. augustil 2009.a Nooremreferent

M.Leimann I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.