Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Otsuse
tegemise
aeg
ja 17.07. 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
koht Tsiviilasja number
2-08-56073
Tsiviilasi
OÜ Peristein hagi Direct Trans OÜ vastu võlgnevuse 2 360 krooni ja viiviste 280 krooni ja 84 senti nõudes. Direct Trans OÜ vastuhagi OÜ Peristein vastu kahju hüvitamiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Peristein, reg.kood xxxx, asukoht Kullaaru 311, Rakvere vald 44305, Lääne-Virumaa, esindajad esindajad seaduslik esindaja juhatuse liige R K , isikukood xxxx, esindaja volikirja alusel Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere linn 44311, LääneVirumaa. Kostja: Direct Trans OÜ, reg.kood xxxx, asukoht Rakvere mnt. 35, Kunda 44109, Lääne-Virumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige A V , isikukood xxxx. Kohtuistungi
toimumise 29.07.2009.a.
aeg Istungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja
Resolutsioon: OÜ Peristein hagi Direct Trans OÜ vastu võlgnevuse 2 360 krooni ja viiviste 280 krooni ja 84 senti nõudes rahuldada tervikuna. Välja mõista Direct Trans OÜOÜ-lt (reg.kood (reg.kood xxxx) xxxx) OÜ Peristein (reg.kood (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 2 640 (kaks tuhat kuussada kuussada nelikümmend nelikümmend) kümmend) krooni krooni ja 84 senti ning kohtukulude katteks 250 (kakssada viiskümmend) krooni.
Jätta Direct Trans OÜ vastuhagi OÜ Peristein vastu kahju hüvitamiseks hüvitamiseks rahuldamata tervikuna. Jätta menetluskulud kostja Direct Trans OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu, arvates arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 633 lg.7). I. Asjaolud. Hagiavaldus on kohtule saabunud 28.08.2008.a. Hagiavalduse kohaselt osutas kostja hagejale veoteenust ning teenuse osutamise kohta esitas kostjale arve. Kostja on arve kätte saanud, kuid pole arvet tasunud. Viivis on alates 31.01.2008.a. 1,18 päevas ning seisuga 28.08.2008.a. on viivise summa 280 krooni ja 84 senti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg. 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 113 lg. 1kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2 360 krooni ja viivised ning jätta kohtukulud kostja kanda. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 16.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta, kuna hageja nõue on põhjendamatu. Kostja on transpordifirma, kes osutab transporditeenust, s.h. AS-le Silsteve. Viimane tellis kostjalt transporditeenust kauba vedamiseks laevalt Tinto, mis 07.12.2007.a. oli lossimisel Sillamäe sadamas. Lossimise normiks oli 12 tundi. Kuna kostjal on ainult neli kaubarongi, siis tellis ta hagejalt ühe juurde. Hageja kaubarong pidi osalema laeva lossimisel kuni kauba laevalt täieliku mahalaadimiseni. Et laev lossida, tulnuks teha vähemasti 50 sõitu ja iga autorong umbes 8,3 sõitu. Hageja autorong tegi ainult neli sõitu ning ilma põhjusi seletamata lõpetas laeva lossimises osalemise. Kuna jätkuvalt osales ainult viis autorongi, siis selletõttu omakorda pikenes lossimise aeg. Kuna lossimisaja pikenemine põhjustas laevale ülenormatiivse seisuaja, oli kostja sunnitud maksma trahvi 2 500 krooni. Seega ei jätnud hageja mitte ainult oma lepingulisi kohustusi täitmata, vaid põhjustas kostjale ka kahju. Kuna hageja oma kohustuse mittetäitmisega põhjustas kostjale kahju, siis oli kostja sunnitud keelduma hageja arve tasumisest. Kostja on korduvalt selgitanud hagejale arve maksmisest keeldumise põhjusi, kuid hageja on ikkagi kohtusse pöördunud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja on eksinud viivise arvestamisel. Seadusjärgne viivitusintress on alates 01.01.2008.a. 0,0301% päevas ehk 0,710 krooni. III III. Kostja Kostja vastuhagi. Kohtule 13.02.2009.a. saabunud vastuhagis kostja vastuhagejana selgitab, et hageja on transpordifirma, kes osutab transporditeenust, sealhulgas aktsiaseltsile Silsteve. Viimane tellis hagejalt transporditeenust kauba vedamiseks laevalt Tinto, mis oli 07.12.2007.a.
lossimisel Sillamäe sadamas. Laeva lossimisnormiks on 12 tundi, kaubakogus ca 1200 tonni. Kuna firmal on olemas ainult neli autorongi, millest üks võib vedada korraga umbes 24 tonni veost, tellis hageja tellimuse tähtaegseks täitmiseks veel kaks autorongi, millest ühe kostjalt. Kokkuleppel kostjaga pidi kostja autorong osalema laeva lossimises kuni kauba laevalt täieliku mahalaadimiseni. Selleks, et laev 12 tunniga tühjaks lossida, oleks vaja teha umbes 50 sõitu, mis tähendab, et iga autorong pidi tegema umbes 8,3 sõitu, sh ka kostja autorong. Kuid kostja autorong tegi ainult 4 sõitu ja ilma põhjust seletamata lõpetas laeva lossimises osalemise. Kui hageja avastas, et laeva lossimises osaleb ainult 5 autot, aga kostja auto puudub, siis hageja juhatuse liige Aleksei Vassin helistas viivitamatult kostja autorongi juhile, et selgitada välja kohustuste mittetäitmise põhjus kostja poolt. Kostja autorongi juht ei vastanud telefonikõnedele, mistõttu hageja ei olegi teada saanud, mis põhjustas kohustuse mittetäitmise kostja poolt. Kuna hageja autorong pärast neljandat sõitu laeva lossimises ei osalenud, siis see põhjustas laeva lossimise tähtaja pikenemise ettenähtud 12-lt tunnilt 20nele tunnile. Laeva lossimisaja pikenemine põhjustas laeva ülenormatiivse seisuaja, millest tulenevalt kostja oli sunnitud maksma trahvi 2 500 krooni. Kostja on rikkunud oma kohustust laev tühjaks laadida ning oma kohustuste mittetäitmisega tekitanud hagejale kahju 2 500 krooni suuruses summas. Kuna tegemist on rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamise nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi summa 10.12.2008.a. seisuga on 258 krooni lähtudes arvestusest: 2 500 krooni (põhivõlg) x 0,03% x 344 päeva (ajavahemik 08.12.2007.a. -10.12.2008.a). Vastuhageja palub juhindudes VÕS §-de 76 lg. 1, 3, VÕS §-de 94 lg 1, 100, 101 lg. 1 p. 3, § 113 lg. 1, § 115 lg. 1 sätteist kostjalt välja hageja kasuks 2 500 krooni kahju hüvitamiseks, viivitusintress 10.12.2008.a. seisuga summas 258 krooni ja alates 11.12.2008.a. kuni põhikohustuse kohase täitmiseni viivitusintress seadusjärgses määras. Ühtlasi soovib vastuhageja asja arutamist kohtuistungil ning palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna viimane oma käitumisega sundis vastuhagejat kohtusse pöörduma. IV. IV. Asja kohtulik arutelu. arutelu. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Teenus osutati ja selle eest esitati arve. Vastuhagi osas tekkisid nõuded alles asja menetluse käigus. Kostja leppetrahvi maksmine ei ole tõendatud. Esindaja jääb eelistungil selgitatu juurde, mille kohaselt juhatuse liige oli see inimene, kellega kostja juhatuse liige telefoni teel rääkis ja tellimuse esitas. Kokkulepe oli neli koormat maha laadida, autosid juurde vaja ei olnud. Vastavalt tööajale ei saa auto rohkem tööd teha kui 9 tundi. Auto sõitis välja õhtul kell 18.00, töö algas kell 20.00, töö lõppes hommikul kell 6.00. Kirjalikku lepingut pooltel ei olnud. Kui tekivad arusaamatused, siis peab olema tingimustes kokku lepitud. Tellimus tehti 3.12.2007.a., laadimise tähtaeg 07.12.2007.a., 15.01.2008.a. saadeti hageja poolt arve nr.003 , mis on tasumata. Töö on tehtud ja tasu saanud ei ole. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja juhatuse liige eelistungil leidis, et töö ei olnud tehtud, kuna oli suuline kokkulepe telefoni teel, et laev laaditakse tühjaks algusest lõpuni, on ainult lõunavaheaeg ja kohvipaus. 12 tunni jooksul peab autojuht ka puhkama, sellepärast tellitakse rohkem autosid. Ei tea, kellega telefonis jutt oli, kuid võib arvata, et see oli hageja seadusliku esindajaga. On võimatu, et sai räägitud neljast koormast. Iga auto peale tuleb 10-11 sõitu. Teiste firmadega ei ole selliseid probleeme tekkinud. Laev ei olnud tühjaks laaditud, kui hageja auto sõitis ära. Firma juht vastutab, kui autojuht varem ära läheb. Kui sai helistatud autojuhile, siis see ütles, et töö on raske või ei meeldi, ei mäleta täpselt. Hageja firmaga oli see esimene koostöö ja see on ka ainuke kord, kui suuline kokkulepe ei ole midagi tähendanud. Kui hageja auto oleks teinud veel 4-5 sõitu, siis oleks kõik normis olnud. Auto oli tellitud Rakverest Sillamäele ja tagasi. On ebaloogiline, et auto sõidab Sillamäele, teeb 4 sõitu ja tuleb Rakverre tagasi 2 000 krooni eest. Kokkulepe oli, et auto tuleb, alustab laadimist ja
lõpetab ka ära. See, kui firma vahetab autojuhte, siis see sadamat ei huvita. Kostja firma töötab alates 2004.a. Antud juhul on autojuht süüdi, et ta omavoliliselt sealt lahkus. Teised 5 autot töötasid lõpuni, mitte üks auto ega juht ei lahkunud enne, kui laev oli tühjaks lossitud. Järgmise päeva lõunal lõpetati laeva lossimine. Kui tehakse laevast mahalaadimine, siis tehakse otsast lõpuni. Kui seda ei tehta, siis saab esitada trahvinõude. Trahvi maksis kostja selliselt, et AS Silsteve tegevdirektoriga sai kokku lepitud, et kuna oli tehtud 26 sõitu, üks sõit maksab 500 kr, siis arve üldsumma oleks olnud 13 000 krooni, aga arve sai esitatud 10 500 krooni. Seega 2 500 krooni väiksem ja need 2 500 krooni läksid trahvi arvele. See laev oli ainuke, millega seoses oli vaja trahvi maksta. Hageja esitatud arve on maksmata. Telefonitsi sai selgitatud, et töö ei olnud täielikult tehtud ja sellepärast ei saa töö eest täielikult maksta, kuna ise oleks siis kahjumis. V. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused põhjendused.. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, vastuhagiavalduse, dokumentaalsed tõendid, poolte kirjalikud seisukohad ja arvestanud poolte seaduslike esindajate eelistungil antud seletusi, leidis, et OÜ Peristein hagi Direct Trans OÜ vastu võlgnevuse 2 360 krooni ja viiviste 280 krooni ja 84 senti nõudes kuulub rahuldamisele tervikuna järgmistel asjaoludel: 1) vaidlust pole selles, et pooltel oli suuline leping, mille kohaselt hageja auto osutas kostjale veoteenust ja et veoteenuse eest esitati arve summale 2 360 krooni ning et kostja jättis selle arve tasumata. Tegemist on töövõtulepinguga, millele kohalduvad VÕS lepingut käsitlevad sätted. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg. 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on kostjale teenuse osutanud, kuid kostja pole selle eest tähtaegselt tasunud. Seega on kostja rikkunud lepingut, kui on jätnud oma kohustuse teenuse eest maksta täitmata. Kostja seisukoht, et ta ei tasu arvet selletõttu, et tellitud tööd ei teostatud täielikult, ei ole seaduspärane. Arve 003 on esitatud teostatud vedude arvust lähtuvalt, kostja arve summat vaidlustanud ei ole. Kostja on õigeks võtnud, et arve on tasumata. Arve tasumise tähtaeg arvel on 31.01.2008.a. Arves on märgitud ka viivis 0,05% päevas. Hageja on viivise nõude esitanud. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. 2) TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud vastuhagi, mille esemeks on kahju hüvitamise nõue, mis väidetavalt tuleneb hageja poolt lepingutingimuste rikkumisest. Kostja vastuhagejana pole tõendanud, millal või mille
eest talle trahvinõue esitati ja et ta oleks trahvi maksnud ning seelänbi kahju kandnud. AS Silsteve 12.11.2008.a. tõendit nr. 3-9/1345 kohus kahju tekkimise kohta piisavaks tõendiks ei pea. Tõend on esitatud toimunust pea aasta hiljem ja ilmselt kostja soovile vastuseks ning kohtumenetluse tarbeks, kuivõrd kostja esindaja selgituste kohaselt on kostja ja AS Silsteve kauased partnerid. Kostja pole tõendanud, et trahvi maksmine oli põhjustatud hageja tegevusest. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et pooltel olnuks selline lepinguline suhe, mille kohaselt hageja pidanuks vastutama kostja makstavate trahvide eest. Vastuhageja viidatud VÕS § 101 lg. 1 p. 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks oma kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg. 1 kohasel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Silsteve 03.12.2007.a. transporitellimus on adresseeritud OÜ-le Direct Trans, mistõttu pole see siduv hagejale. VÕS § 82 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. Kostja ei ole esitanud hagejale kahju hüvitamise nõuet, mistõttu pole selge, millest kahjusumma koosneb, mille alusel viivisenõue esitati ja millisest ajast muutus nõue sissenõutavaks. Järelikult viivise arvestamise alus puudub. Kuna ei leidnud tõendamist, et hageja oleks pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud, tuleb jätta vastuhagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata tervikuna. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. Kostja on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 82, 85, 100-101, 637 sätteid ning juhindus TsMS §de 162 lg. 2, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes
S.Tooming I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 06. aprillil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.