Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

RR K esitas 24.09.2008.a Harju Maakohtule hagi Korteriühistu vastu, milles palub tühistada 21.04.2004.a Elamuühistu Xxx ja R K vahel sõlmitud korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu ning parandada kinnistusraamatu kanne ja kanda kinnistusraamatusse korteriomandi aadressil xxxuue omanikuna RR K. 10.12.2008.a on hageja hagiavaldust täiendanud ja täpsustanud. Hageja palub tuvastada 21.04.2004.a Elamuühistu Xxx ning R K vahel sõlmitud korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust. Samuti palub hageja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hageja kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kinnistu katastritunnusega xxxomanikuna. Kohus keeldus 15.01.2009.a määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

menetlusse

võtmisest

30.01.2009.a esitas hageja kohtule määruskaebuse, milles palus tühistada 15.01.2009.a kohtumääruse ning võtta hagi menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2009.a määrusega Harju Maakohtu 15.01.2009.a määruse ning saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus võttis hagi 20.05.2009.a määrusega menetlusse. 11.06.2009.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleb hageja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 krooni tagastamist ning TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, s.o 1 000 krooni. TsMS § 150 lg 4 alusel taotleb hageja tasutud riigilõivude tagastamist summas 1 400 krooni T M arvelduskontole Swedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et loobuvad tuginedes TsMS § 630 lg-st 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

2-08-61683 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab siiski vajalikuks täpsustada kompromisslepingu teise punkti sõnastust. Poolte poolt kohtule esitatud kompromisslepingu teise punkti kohaselt nõustub kostja sellega, et 21. aprillil 2004.a Elamuühistu Xxx ja R K vahel sõlmitud korteriomandi tasuta võõrandamise leping ja asjaõigusleping on tühine. Kohus märgib, et lepingu kui tehingu tühisus on konkreetsete asjaolude põhjal tehtav õiguslik järeldus ning tehingu tühisuse tuvastab lõppastmes kohus. Seega ei ole lepingute tühisus asjaolu, mille menetlusosaline saaks omaks võtta, sellega nõustuda vms. Seetõttu on kompromisslepingu punkt esitatud kujul õiguslikult sisutu ning kohus peab vajalikuks sõnastada kõnealuse punkti järgmiselt: "Kostja nõustub asjaoludega, millega hageja on põhjendanud 21. aprillil 2004.a Elamuühistu Xx xja R K (isikukood xxx) vahel sõlmitud korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust". Kohtu hinnangul ei mõjuta kohtu poolt tehtav parandus poolte sõlmitud kompromissi sisu. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. T M on tasunud hageja eest 16.09.2008.a (viitenumber 2900072123) ja 07.05.2009.a (viitenumber 2900072686; laekunud 13.04.2009.a õigele viitenumbrile 2900072123) arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 2 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda T M ’i arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Samuti on T M tasunud hageja eest 26.01.2009.a arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072686, määruskaebuse esitamisel riigilõivu 400 krooni. Kuna määruskaebus rahuldati, kuulub määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda T M ’i arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.