Võlaõigus › Muud

2-08-65111

ASJAOLUD

Hagiavaldus Kohtule 03. oktoobril 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt oli juulis 2004 sõlmitud hageja ja kostja vahel suuline hoiuleping. Lepingu raames andis hageja talle kuuluva kaatri Sorepta nr. BMB-154 ja selle transportimiseks mõeldud treileri reg. nr. xxx valduse üle kostjale ning maksis tasu, et viimane tagaks asjade säilimise. Nimetatud kaatrit ja treilerit hoiti kostjale kuuluvas parklas asukohaga Narva mnt 40 Jõhvi. Ööl vastu 25. oktoobrit 2004 varastati tasulisest parklast asukohaga Narva mnt 40 Jõhvi hagejale kuuluv kaater Sorepta nr. BMB-154 koos kaatri transportimiseks mõeldud treileriga reg. nr. xxx. Treiler koos kaatriga oli veetud Jõhvi Raudtee 34b hoone taga asuvale lagendikule. Kaatril oli leidmisel puudu mootor. Mootori maksumust hindab hageja 77 529 kroonile, mis kulus uue mootori soetamiseks. Sellega seoses on hagejale hoiutingimuste rikkumisel läbi varguse tekkinud varaline kahju 77 529 krooni. Hageja avalduse alusel on Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna

2-08-65111

Kahju osas märgib kostja, et hageja tõenditest ei selgu, milline oli paadi seisund sündmuse toimumise ajal ning millal teostati paadi ülevaatus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju ulatust, s.o kadunud osade töökorras olekut ja seisundit. Arusaamatuks jääb ka varastatud esemete vanus (ehitusaasta), mis on tähtis kahju hindamisel. Kostja leiab, et endise olukorra taastamine on oluliselt odavam kui hageja märgitud ning seega ei vasta hageja esitatud hindamine tegelikule olukorrale. Kostja palub kohaldada hagi aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: interneti väljatrükid (t.l.-48-49); kriminaalasja nr 04244002462 toimik; tunnistaja A.P. ütlused (t.l.-75). Kohtuistungid Kohtuistungil 20. aprillil 2009 taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 28. aprill 2009. Viru Maakohtu 28. aprilli 2009 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse, kuna kostja oli vastuses hagiavaldusele esitanud taotluse hagi aegumise kohaldamiseks ning kohus leidis, et hagi aegumise küsimuse lahendamine on tsiviilasja õige lahendamise huvides möödapääsmatu. Hageja esitas väite, et kostja andis peale pretensiooni saamist suulise lubaduse tasuda hüvitiseks 30 000 krooni aasta jooksul igakuiste maksetena 2500 krooni. Kohtuistungil 10. juunil 2009 jäi hageja hagi juurde. Kostja jäi oma varem esitatud vastuväidete juurde, sealhulgas aegumise kohaldamise taotluse juurde. Kohus kuulas üle tunnistaja I. L.. Kohtuistungil 17. juunil 2009 esitas hageja taotluse kostja seadusliku esindaja ülekuulamiseks vande all. Kostja nõusolekut selleks ei andnud. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Kohus kuulas üle tunnistajad A. Ž.ja A. P.. Hageja jäi oma nõude juurde ja palus välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 77 529 krooni. Kostja esitas vastuväite, et läbirääkimisi poolte vahel kahju hüvitamise osas toimunud ei ole, kuna hageja kostja poole vastava sooviga ei pöördunud. Samuti ei ole kostja andnud lubadust kahju hüvitamiseks. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 77 529 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kostja väitel on hageja nõue aegunud 25. oktoobril 2007. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 3(7)

2-08-65111

Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagi on esitatud varalise kahju hüvitamise nõudes. Kohus asub seisukohale, et poolte vahelisel kahju tekitamisest tuleneval õigussuhtel esinevad lepingu tunnused. Hageja väitel oli juulis 2004 sõlmitud hageja ja kostja vahel suuline hoiuleping. Lepingu raames andis hageja talle kuuluva kaatri Sorepta nr. BMB-154 ja selle transportimiseks mõeldud treileri reg. nr. xxx valduse üle kostjale ning maksis tasu. Nimetatud kaatrit ja treilerit hoiti kostjale kuuluvas parklas asukohaga Narva mnt 40 Jõhvi. Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näinud ette hagejale kuuluva vallasasjade valvamist. Vaidlust ei ole, et hageja kaater koos selle transportimiseks mõeldud haagisega asus kostjale kuuluval aiaga piiratud territooriumil ehk parklas ja hageja maksis selle eest kostjale tasu. Samuti ei ole vaidlust, et kaater varastati samalt territooriumilt. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt, tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning vastavalt VÕS § 9 lg 1, leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lähtuvalt VÕS § 29 lg 1, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Vaidlus käesolevas tsiviilasjas põhineb asjaolul, kas kostjal oli kohustus osutada hagejale valve teenust kostja valdusesse antud vallasasja üle ning kas kostjal tekkis vastutus hageja vallasasja säilimise eest. Kohus leiab, et pooled olid teinud teineteisele tahteavaldused kindla õigusliku tagajärje loomiseks ehk hageja vallasasja hoidmiseks kostja territooriumil, s.o tehingu. Hageja kohustus maksma parkla kasutamise eest tasu ja kostja kohustus lubama hagejal parklat kasutada. Seega esinevad poolte vahel tekkinud õigussuhtel kõik lepingu tunnused – pooled vahetasid tahteavaldused ning neile tekkisid kohustused. Kohus järeldab, et pooled olid sõlminud lepingu, s.o teinud tehingu. Lähtuvalt TsÜS § 146 lg 1 ja lg 4, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2, aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 4(7)

2-08-65111

Kahju tekitamise puhul muutub kahju nõue sissenõutavaks, kui õigustatud isik sai teada või pidi saama teada kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust. Hageja on kohtuistungil teatanud (t.l.-58), et politsei teatas talle kaatri vargusest 25. oktoobril 2004. Seega sai hageja kahju tekkimisest teada 25. oktoobril 2004. Samuti oli talle teada eeldatav kahju tekitaja, s.o kostja. Kohus leiab, et hageja nõude aegumine algas 25. oktoobril 2004. Et tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat, siis hageja nõue aegus 25. oktoobril 2007. Hagi oli esitatud kohtule 03. oktoobril 2008, s.o peale aegumistähtaja lõppu. Hageja väitel on kostja hageja nõuet tunnistanud. Hageja väitel andis kostja peale hagejalt pretensiooni saamist suulise lubaduse tasuda hüvitiseks 30 000 krooni aasta jooksul igakuiste maksetena 2500 krooni. Kostja esitas vastuväite, et läbirääkimisi poolte vahel kahju hüvitamise osas toimunud ei ole, kuna hageja kostja poole vastava sooviga ei pöördunud. Samuti ei ole kostja andnud lubadust kahju hüvitamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 kohaselt, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus tuvastas, et hageja on 13. detsembril 2004 saatnud kostjale kirjaliku pretensiooni kahju hüvitamise nõudega (t.l.-10-11). Saatmise kohta on postikviitung (t.l.-6), millel saajaks märgitud kostja ja saatmise postitempel 13. detsembri 2004 kuupäevaga. Pretensiooni kättesaamise kohta tõendid puuduvad. Kuna hageja pole tõendanud, et kostja oleks pretensiooni kätte saanud, loeb kohus õigeks kostja väite, et hageja ei ole kahju hüvitamise nõudega kostja poole pöördunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väite puhul on tegemist negatiivse väitega – kirjaliku nõude mittesaamine, mida kostjal endal oleks võimatu tõendada. Tunnistaja I.L. ütlustest (t.l.-66) selgub, et suvel 2005 oli ta koos hagejaga Privaadis. Hageja kohtus seal kostja esindaja A.P.iga. Kostja esindaja lubas, et hindavad hagejale tekitatud kahju 30 000 kroonile ja et tasuvad 30 000 krooni aasta jooksul, kas 2500 või 3000 krooni kuus. Tunnistaja kuulis hageja ja kostja esindaja juttu isiklikult pealt. Hageja kohtus A.P.iga 2008. aasta sügisel ja A.P. andis hagejale kostja seadusliku esindaja telefoninumbri, mille kaudu oleks võimalik raha kätte saada. A.P. sel ajal enam kostja esindaja ei olnud. Tunnistaja A.Ž.i ütlustest (t.l.-73) selgub, et tunnistaja teab hageja läbirääkimistest kostjaga kaatri vargusega tekitatud kahju hüvitise osas. Tunnistaja väitel räägiti 30 000 kroonist ja lepiti kokku, et kostja maksab osade kaupa. Tunnistaja teatab, et ise ta juures ei olnud, kui räägiti läbi hüvitamise küsimust. Tunnistaja teab, et hageja ja A.P. kohtusid korra Tsentraali juures ja teisel korral veel aasta tagasi (s.o 2008 aastal- kohtu märkus) Selveri juures. Kohtumisel oli kolm inimest, kellest üks oli hageja tuttav. Tunnistaja A.P.i (t.l.-75) ütlustest selgub, et tunnistaja oli kostja seaduslik esindaja kuni 2007. aastani. Tunnistaja selgitab, et kahju hüvitamisest keeldumise otsus võeti vastu kohe peale esimest 5(7)

2-08-65111 jutuajamist. Tunnistaja nõustub, et olid kohtumised, kuid tunnistaja kostja esindajana midagi hagejale lubada ei saanud, kuna seda pidid otsustama äriühingu omanikud. Mingeid konkreetseid läbirääkimisi ei toimunud. Kostja esindaja D. tegi otsuse, et kahju mitte hüvitada. Tunnistaja väitel ei saanud tema hagejale midagi lubada, kuna tunnistaja ei otsustanud selliseid küsimusi. Kohus leiab, et tunnistaja I.L. ütlustega on tõendatud, et 2005 aastal kostja tunnustas hageja nõuet, lubades hüvitada hagejale kaatri vargusega tekitatud kahju osaliselt; 2008. aasta sügise osas on nõude tunnustamine tõendamata, kuna tunnistaja ütlustest ei selgu, kas hageja võttis kostja esindajaga ühendust. Tunnistaja A.P.i ütlused lükkavad tunnistaja I.L. ütlused ümber ja tõendavad vastupidist, et hageja nõuet kostja ei tunnustanud. Tunnistaja A.Ž.i ütlusi ei saa kohus arvestada, kuna tunnistaja ise poolte kõneluste juures ei viibinud ja temale teadaolevad faktid pärinevad kellegi teise isiku ütlustest. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused on vasturääkivad ja teineteist välistavad ning seega loeb kohus, et tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et kostja oleks aegumistähtaja jooksul hageja nõuet kahju hüvitamiseks tunnustanud. Muid tõendeid kostja polt nõude tunnustamise osas kohtule esitatud ei ole. Hageja väide, et kostja andis peale hagejalt pretensiooni saamist suulise lubaduse tasuda hüvitiseks 30 000 krooni aasta jooksul igakuiste maksetena 2500 krooni, ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kahju hüvitamise kohustust rikkunud tahtlikult. Seega kohtul puudub alus kohaldada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega. Lähtuvalt asjaoludest, et hageja nõude aegumistähtaeg möödus 25. oktoobril 2007, s.o enne kohtule hagi esitamist 03. oktoobril 2008 ja aegumine ei ole katkenud, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kaatri vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks on aegunud. Riigikohus on 22. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 asunud seisukohale, et „Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid“ (vt Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19). Kohus tuvastas, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ning seega ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine, kuigi kostja on esitanud vastuväiteid ka kahju suuruse kohta. Kohus leiab, et seoses nõude aegumisega tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis varalise kahju tekitamise eest summas 77 529 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega 77 529 krooni. 6(7)

2-08-65111 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.