Tsiviilasi nr 2-08-20455
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. juuli 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-20455
Tsiviilasi
Zoja Bulkina hagi Tatjana Sherban vastu 3800 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
3800 krooni
Menetlusosalised ja nende hageja Zoja Bulkina, esindajad hageja esindaja Peeter Kruus, Turu 5-6, 51004 Tartu; kostja Tatjana Sherban, kostja esindaja adv Valli Murde, OÜ Karl Saavo AB, Riia 4, 51004 Tartu. Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
Jätta Zoja Bulkina hagi Tatjana Sherban vastu 3800 krooni nõudes rahuldamata. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Otsus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja ostis 2008. a jaanuari alguses Anne turu kioskist nr 1 kostjalt voodipesu komplekti hinnaga 3800 krooni. Peale ostu selgus, et padjapüüride mõõdud ei sobi. Hageja pöördus probleemiga müüja poole, kes väitis, et ostetud padjapüüre on võimalik suurendada ka õmblemise teel, mida hageja ebaõnnestunult püüdis teha. Hageja otsustas kauba müüjale tagastada. Müüja võttis ostetud kauba tagasi ning lubas raha tagasi maksta märtsikuus, mida ta vaatamata hageja korduvatele nõudmistele teinud ei ole. Kuna tarbijale müügi puhul loetakse müüjapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, siis leiab hageja, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. 21.05.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja lepingust taganeda ning mõista kostjalt enda kasuks välja ostetud voodipesukomplekti maksumus summas 3800 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Zoja Bulkina ja Oleg Bulkini avaldused Tartu Tarbijakaitseühingule (tl.5 ja 6), 02.04.2008 pretensiooni ostu-müügilepingust taganemise nõudes (tl. 9).
20.03.2009 kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et ei ole nõus et kohus antud tsiviilasja menetlusse võttis. Kostja leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. Kostja selline arvamus on rajatud asjaolule, et vaidlusaluse voodikomplekti ostjaks oli Oleg Bulkin, sest just tema tasus ostuhinna ning võttis kauba ka vastu, samuti pöördus tema hiljem kostja poole pretensiooniga, et padjapüüride mõõdud ei sobi. Vaatamata ülaltoodule teatab kostja, et ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastab tõele, et jaanuaris 2008 kostja müüs ja Oleg Bulkin ostis voodipesukomplekti hinnaga 3800 krooni, ning et üks kuu hiljem ilmus Oleg Bulkin müügikioskisse ja teatas, et padjapüüride mõõdud ei sobi, esitades nõude tasutud summa 3800 krooni tagastamiseks. Kostja ei nõustunud nimetatud ettepanekuga, kuna tagastatava voodipesukomplekti kvaliteet ei vastanud nõuetele: pakend oli rebitud ja padjapüürid mitmest kohast katkised. Siinjuures märgib kostja, et vaidlusalune komplekt kujutab endast eksklusiivset toodet, mille omapära seisneb selles, et pesu on valmistatud kõrgekvaliteedilisest materjalist (satään) ning on rikkalikult kaunistatud mustritega. Voodipesukomplekt koosneb tekist, kotist, voodilinast ja 4-st padjapüürist. Sellega on seletatav toote kõrge hind. Voodipesukomplekti pakendil on ära toodud teki, tekikoti ja padjapüüride mõõdud, mis täielikult välistavad pretensioonide esitamise toote suuruse osas. Kostja leiab, et hagist ei nähtu, missugustele lepingutingimustele üleantud voodipesukomplekt ei vasta. Hageja oleks pidanud märkima, millised omadused üleantud voodipesukomplektil puuduvad, sest kostja ei saa nõustuda väitega, et padjapüüride mittesobiv suurus on müüjapoolne oluline müügilepingu rikkumine.
Kostja jääb seisukoha juurde, et Oleg Bulkinile müüdud voodipesukomplekt ostuhinnaga 3800 krooni oli üleandmise hetkel kvaliteetne, vastas kogusele ja kirjeldusele, mis oli märgitud pakendil, ning korralikult pakendatud. Kostja märgib, et Oleg Bulkini poolt vaidlusaluse voodipesukomplekti tagastamist ei toimunud. Lähtuvalt võlaõigusseadusest oleks Oleg Bulkin pidanud komplekti tagastama samal kujul ning samas väärtuses, nagu see oli üleandmise hetkel. Oleg Bulkini näol on tegu isikuga, kelle professionaalne tegevus on seotud kaubandusega, järelikult peaks ta olema kursis ostu-müügi valdkonnas kehtivate reeglitega. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleks mõistlikus ja põhjendatud ulatuses jätta hageja kanda.
07.04.2009 kohtule esitatud vastuses kostja vastuväidetele käesolevas tsiviilasjas peab hageja oluliseks märkida, et asjaolu, et padjapüüride mõõdud hagejale ei sobi, ilmnes alles peale ostu sooritamist kodus pakendit avades. Kauba pakendi peal olevad mõõdud ei olnud vastavuses kauba tegelike mõõtudega, milles väljenduski ostu-müügilepingu tingimustele mittevastava kauba üleandmine ostjale. Hageja otsustas kauba müüjale tagastada. Müüja võttis ostetud kauba tagasi ning lubas raha tagastada kolme kuu jooksul, mida põhjendas asjaoluga, et raha lihtsalt ei olnud nimetatud väljamakse tegemiseks. Hageja nõustus vastava lubadusega. Kolme kuu pärast hageja aga keeldus raha tagasimaksmisest ning nõustus ainult kaupa tagastama või asendama ostu samas väärtuses teistsuguse kaubaga, mida võib kinnitada hageja poeg Oleg Bulkin, kes viibis samuti ostu sooritamise juures. Kostja seisukoht, et tagastatava voodipesukomplekti kvaliteet ei vastanud nõuetele, ei ole tõsiseltvõetav, kuna see võeti müüja poolt probleemideta vastu, mida on ka tunnistaja ütlustega võimalik kinnitada. KOHTUISTUNG ja KOHTU JÄRELDUSED
selles, kas padjapüürid sobivad mõõtudelt tema poja peres kasutatavate patjadega- seda on kinnitanud tunnistaja . Hageja ostis vaatamata kahtlusele komplekti ja soovis ise padjapüüre oma õmbleja juures suurendada. Kostja poolsest pakutud õmblejast hageja loobus. Hiljem on hageja käinud kostja juures ja soovinud ostuhinna alandamist põhjendusega , et pidi kasutama oma õmblejat. Kostja on keeldunud hinda alandamast, sest müüs komplekti isegi soodsamalt 4200 krooni asemel 3800 krooniga. Kolm nädalat hiljem on hageja komplekti tagastanud, õigemini jätnud kauplemiskoha kõrvale. Kostja vältimaks kauba kaotsiminekut võttis selle vastutavale hoiule. Kostja on keeldunud kauba eest raha tagastamast ja seda seetõttu , et püüride õmblusi on rikutud ja kaup on kortsus. Kostja ütlustest nähtub, et kostja on pöördunud politseisse seoses hageja ähvardustega. Kostja pole keeldunud kaupa ostjale tagastamast. Pooled ei ole kommunikatiivsed ja seetõttu on voodipesu komplekt jätkuvalt kostja valduses. Kostja on soovinud selle üleandmist hagejale. Kohus leiab , et VÕS § 217 lg1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele , eelkõige koguse ,kvaliteedi liigi kirjelduse ja pakendi osas. Pole tõendeid , et voodipesukomplekti kuuluvad padjapüürid ei vastanud pakendis märgitule. Pigem ei vastanud see hageja poja patjade suurusele ja sellest tulenevalt soovis hageja padjapüüride suurust tuttava õmbleja juures muuta. Kauba suuruse muutmine on ostja ja mitte müüja riisiko. Hageja on väitnud, et õmbleja saaks tunnistada püüride mittevastavust, samas pole hageja sellist taotlust ei hagiavalduses , ei kirjalikus vastuses kostja vastusele 07.04.2009 esitanud. Kohtuistungil sellise taotluse esitamine on vastuolus TsMS § 330 põhimõttega, kus avaldused taotlused ,tõendid ja vastuväited ,mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta ,tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalus esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. TsMS § 330 lg 3 alusel tuleb taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt , et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt 7 päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Voodipesukomplekti on kostja võtnud oma valdusesse ja seda säilitanud. Voodipesukomplekt kuulub hagejale tagastamisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg1 alusel kannab hagimenetluse pool , kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 aluse võib kohus kulud täielikult või osaliselt jätta poolte endi kanda ,kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks ostus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, kuna hageja pole saanud vaidluse ajal oma ostetud kaupa kasutada siis poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.