lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-2744/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-2744/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 142 lg 2Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjonTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 1741 lg 3TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-2744

Tsiviilasi

C AS-i hagi KT vastu 151 661 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

89 751 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja C AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja H –J Lepp Kostja KT (isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista KT 151 661 (ükssada viiskümmend üks tuhat kuussada kuuskümmend üks) krooni C AS-i kasuks.
3.Välja mõista KT viivis 0,5 % päevas alates 11.05.2009 kuni põhinõude (89 751 krooni) täitmiseni C AS-i kasuks.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud KT kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 468Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 152 lg 1Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
2.
Välja mõista KT menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni C AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud C AS esitas 23.01.2009 kohtule avalduse KT vastu maksekäsu kiirmenetluses 89 627 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku, mille edastas koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite ning kuna avaldaja ei olnud väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. 11.05.2009 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 151 661 krooni. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 1.06.2009 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. C AS-i ja KT vahel sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 89 751 krooni ja viivis 61 910 krooni, kokku 151 661 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 11.05.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 89 751 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 14 994,50 krooni järgmiselt: 2 314,50 krooni maksekäsu kiirmenetluses ning 12 680 krooni hagiavalduse esitamisel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja hinnalt 89 751 kroonilt välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu hüvitamiseks 10 000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.09.20262-26-119310/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja