(vaheotsus lõppotsusena) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-909
Tsiviilasi
J J(J, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi LF(F, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 175 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
175 000 krooni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta menetluskulud J J kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled elasid vabaabielus 1997-2007a. Faktilise kooselu ajal soetasid pooled 1998a lõpul vallasasjana korteri Tallinnas, Xxx. Korteri ostjaks vormistati kostja, kuid raha korteri eest tasus hageja. Hageja tasus 16 000 USD, kostja mingit raha ei tasunud. Kostja on käesoleval ajal kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja ei soovi hagejale raha tagastada. Hageja leiab, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Arvestusega 1 USD = 11 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista 175 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et pooled tutvusid 18.05.1997 Estline laeval teel Stockholmi ning alates juunist 1997 kuni oktoobrini 1998 veetis hageja praktiliselt kõik nädalavahetused kostja juures Tartumaal. Kui kostjal avanes võimalus tulla Tallinnasse tööle, asus hageja kostjale korterit otsima ning leidis müüja, kes oli nõus korterit müüma dollarite eest. Kostjal olid dollarid ning kostja maksis ettemaksuna müüjale 500 USD, millest hageja ei tea midagi, notari juures maksis kostja müüjale 15 500 USD. Hagejal dollareid ei olnud. Tartumaa korteri müügist saadud raha kasutas kostja omandatud korteri remondiks. Hagejal tekkis võimalus omandada kõrval asuv ühetoaline korter, mis vormistati ka kostja nimele, kuid hiljem kinkis kostja selle korteri hagejale. Hagejale ei ole teada kooselu katkemine juunist 2002 maini 2003. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei elanud vabaabielus 1997-2007a, vaid nende vahel oli kooselu 1998a novembris ja lõppes 2006a juunis. Perioodil 2002-2003 oli kooselu katkenud. Pooled ei soetanud vaidlusalust korterit oma faktilise koosoelu ajal ja eesmärgiga seda ühiseks kooseluks kasutada, vaid hageja sõlmis müügilepingu enne kooselu algust ainuisikuliselt. Hageja ei tasunud korteri eest 16 000 USD, vaid korteri hinnaks oli 15 000 USD, mille tasus kostja. Leping sõlmiti 13.10.2008 ning hagi on aegunud. Kostja palub aegumise osas teha vaheotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 ja 3 kohaselt „kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.“ Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas hageja tasus korteri eest või mitte, hageja ei esitanud sellekohaseid kirjalikke tõendeid ning seetõttu vajab raha tasumine täiendavat tõendamist, on menetlusökonoomika aspektist otstarbekas lahendada aegumise küsimus osaotsusega, kuna aegumise kohaldamisest sõltub edasine tõendamisvajadus. Kostja on kantud kinnistusraamatusse Tallinnas, Xxx asuva korteriomandi omanikuna. 13.10.1998 on kostja sõlminud notariaalse ostu-müüglepingu, millega omandas nimetatud korteri. Nendes asjaoludes puudub vaidlus ning kohus loeb need tuvastatuks. Kuivõrd kostja on esitanud aegumise kohaldamise taotluse, peab kohus hindama, kas nimetatud lepingust tulenev nõue on käesolevaks ajaks aegunud ning kas sellist nõuet saab edasi menetleda. Hagi põhineb väitel, et hageja tasus korteriomandi eest 16 000 USD, hageja leiab, et kostja on selle arvel alusetult rikastunud. Hageja leiab, et tema õigusi on rikutud 13.10.1998 lepinguga. Hageja leiab, et kostja on ilma õigusliku aluseta tema vara (raha) omandanud. Lepingu sõlmimise ajal kehtis Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis). Kohus kohaldab viidatud sätteid.
TsK § 477 lg 1 järgi „isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.“ Vastavalt TsÜS § 113 lg 1 „hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata.“ TsÜS § 116 lg 1 kohaselt „aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.“ Alates 01.07.2002 kehtib praegukehtiv TsÜS, mille § 151 lg 1, mille järgi „alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. /.../“ Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaldatakse nimetatud lühendatud 3-aastast aegumistähtaega alates 01.07.2002. Hageja leiab, et kostja on 13.10.1998 ilma õigusliku aluseta tema vara (raha) omandanud. Need asjaolud on hagejale teada olnud alates lepingu sõlmimise hetkest, millest hakkab kulgema ka aegumistähtaeg. Lähtudes eelpool viidatud normidest on hageja nõue aegunud alates 01.07.2005. Hagi on esitatud 08.01.2009. Praegu kehtiva TsÜS § 142 lg 1 järgi „õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.“ Seega on aegumise tagajärjeks see, et kostjal on õigus keelduda raha maksmisest, kui selline kohustus eksisteerib. Kuivõrd kohus aegumise tõttu jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle, ei anna kohus enam hinnangut poolte 13.10.1998 ostu-müügilepinguga seotud suhete kohta. Kuivõrd kohus kohaldab aegumist, on käesolev vaheotsus käsitletav TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsusena ja kohus asja edasi ei menetle. Kuivõrd tegemist on lõppotsusega määrab kohus kindlaks menetluskulude kandmise. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuivõrd hagi jäi rahuldamata. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.