(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Tsiviilasja number
2-08-58577
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2009.a Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Dhagi S OÜ vastu põhivõla 53 500.00 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ D(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: FIE DV(XXX) Kostja: S OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
Eelistungi toimumise aeg
09. juuni 2009.a
Eelistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja A Kobzev Hageja lepinguline esindaja D Vaht
1(2)
53 500.00 krooni ja seisuga 11.01.2009 viivise 53 500 krooni ning alates 12.01.2009 viivise 0,7% nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku kaubaveos Rakitnoje linna Ukrainas hinnaga 40 000 krooni, seisupäeva hinnaga 1 500 krooni päev. Lepingut ei allkirjastatud. Lepiti kokku laadimises 04.04.2008, tegelikult kestis laadimine 08.04.2008 (4 seisupäeva). 09.04.2008 jõudis hageja Leedu-Valgevene piirile, kus ootas lubatud konvoid kuni 10.04.2008 (1 seisupäev). 10.04.2008 jõudis hageja Ukraina piirile ja ootas tollidokumentatsiooni vormistamist kuni 12.04.2008 (2 seisupäeva). 12.04.2008 jõudis hageja Kiievi kaubaterminali ja seisis seal kuni 17.04.2008 tolliformaalsuste lõppemiseni (5 seisupäeva). 17.04.2008 sõitis hageja Kiievist Rakitnoje linna, kus andis kauba üle. Hageja pakkus teenust tavapärasest madalama hinnaga. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud. Kostja tunnistab nõuet summas 35 000 krooni. Hageja väited lepingu hinnast ja viivitusest kaubaveol on tõendamata. Kohtu põhjendused Kohus määras antud asjas istungi 09.06.2009 kell 9.30. Istungile ilmusid hageja esindajad, kostja jättis istungile ilmumata. Kohtukutse on kostjale edastatud elektrooniliselt ja kostja seaduslik esindaja on selle kättesaamist kinnitanud. 08.06.2009 esitas kostja taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna on haige. Kostja esitas seaduslikule esindajale VU välja antud tõendi haigestumise kohta. Tõendi andis välja perearst KJ. Eeldades arstitõendi õigsust määras kohus istungil uue istungi aja 15.09.2009 kell 10.30. 10.06.2009 esitas hageja esindaja kohtule taotluse, milles märkis järgmist. Hageja sõitis peale eelistungit kostja töökohta ja leidis sealt eest hageja täie jõu ja tervise juures oma tööasju ajamas. Hageja arvates on kostja käitunud pahauskselt, esitanud kohtule kui oma perearstile valeandmeid oma tervisliku seisundi kohta ning hageja palub teha istungilt seadusliku takistuseta puudumise eest tagaseljaotsuse. Kohus pidas vajalikuks hageja poolt esitatud asjaolusid kontrollida ning pöördus kostja esindaja haigustõendi kontrollimiseks Tervishoiuameti poole. Tervishoiuameti järelevalve osakonna 02.07.2009 kirjast nähtub, et kostja seaduslikule esindajale VU väljastati tõend tema tugeval nõudmisel tema poolt vihjega eelmisel päeval olnud tõsisele terviserikkele. Eelnimetatud terviseriket perearsti vastuvõtu dokumendist ja kirjalikust selgitusest ei tuvastatud. Teostatud uuringud ja analüüsid olid normis. Tervishoiuameti järelevalveosakond on seisukohal, et VU väljastatud tõend on meditsiiniliselt põhjendamata ja väljastatud arsti poolt heauskselt. Perearst on oma viga tunnistanud. Seega on Tervishoiuamet tuvastanud, et kostja poolt esitatud haigustõend on põhjendamata. Järelikult puudus kostja seaduslikul esindajal eelistungile mitteilmumiseks seaduslik takistus. Kohus leiab, et seetõttu langevad kostjale mitteilmumisest tulenevad seaduslikud tagajärjed. Hageja palub teha antud asjas tagaseljaotsus. Hageja taotlus on esitatud kohe, kui hagejale selgusid asjaolud kostja haigustõendi põhjendamatusest. Hagejal on õigus seda taotlust esitada sõltumata sellest, et kohus oli varem määranud juba uue eelistungi aja. Kohus rahuldab hageja taotluse, teeb tagaseljaotsuse ning lõpetab sellega käesoleva tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
2(2)
õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kostja tunnistab, et poolte vahel on veosuhe. TsMS § 413 lg 1 kohaselt tuleb lugeda hageja faktilised väited, sh hageja poolt esitatud lepingutingimused, kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 53 500 krooni, viivised 53 500 krooni ja alates 12.01.2009 viivised 0,7% kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Meelis Eerik Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.