lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-6680/32

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-6680/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2538
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaegTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 236 lg 1Tõendi esitamine ja tõendite kogumineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 436

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-6680/52Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-06-6680

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-6680

Tsiviilasi

J. G-L. hagi L. N. vastu hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2009. a. otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. G-L. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): J. G-L. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-XX, XXXXX XXXXX), esindaja advokaat Martin Traat

mittevaralise kahju

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): L. N. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-XX, XXXXXXX, esindaja advokaat Owe Ladva Kohtuistungi toimumise aeg

19.06.2009.a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja, advokaat Martin Traat

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 12.03.2009.a otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsÜS § 113Heakskiidu tagasiulatuv mõju
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
VÕS § 1046 lg 1Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
VÕS § 130 lg 2Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-06-6680 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.27.03.2006. a. esitas J. G-L. Harju maakohtusse hagi, milles väitis, et kostja L. N. on rikkunud tema isiklikke õigusi ning on sellega tekitanud mittevaralist kahju. Hageja õiguste rikkumine seisnes kostja poolt erinevatele ametiasutustele avalduste ja kaebuste esitamisega hageja kohta ning ähvardustes tappa nii hagejat kui hageja lapsi. Hageja isikuõiguste rikkumine kostja poolt seisnes järgmistes kostja poolt toime pandud tegudes: - kostja saatis 18.06.2001.a. Tallinna Keskhaigla peaarstile avalduse, milles väitis, et J. G-L. ei ole meedik, vaid sadist; - 22.10.2001 saatis L. N. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile kirja, milles väitis, et hageja haigestus 1995.a. süüfilisse; - 5. mail 2001 tungis kostja XXXXX linnas, XXXXXXXX X maja ees hagejale kallale ning kallas ta üle valge värviga, mida hageja pidas happeks; - 7. juunil 2001 tungis kostja hagejale kallale viimase koduukse ees XXXXX linnas, XXXXXXXX X maja ees. Hageja sõnul jätkab kostja oma tegevust hageja suhtes siiani, kuigi hageja elab välismaal, sest kostja tegevuse tõttu ei ole tal võimalik Eestis elada. Hageja oli seisukohal, et kostja poolt tema isiklike õiguste rikkumise tagajärjel kannatas hageja pideva psüühilise stressi all, tal olid sellest tekkinud terviserikked ning diagnoositud koldeline juuste väljalangemine (Alopecia Areata). Selle haiguse üheks vallandavaks faktoriks oli raske psüühiline trauma, psühhoterror, otsene rünnak ja pidev stress. Hagejal esines haigusest tingituna viha, emotsionaalset ebastabiilsust, ärevust, murelikkust, meeleolulangust ja pinget. Hageja väidete kohaselt jätkab kostja keelatud tegevust.

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole oma väiteid ahistamise kohta millegagi tõendanud, milleks ta on TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustatud. Hageja poolt esitatud tõendid temal esinevate terviserikete kohta tõendavad nende esinemist 2005. a. Kõigis tõendites on fikseeritud, et hageja on arstide poole pöördunud 2005. a. või ühe tõendi kohaselt 2004. a. ja 2005. a. Seega ei tõenda ükski tõend, et hageja tervisekahjustused on tekkinud 2001. a. toimunud sündmuste tagajärjel. Raviarsti poolt väljastatud tõendis oli küll märgitud aastaarvu 2000, mis on tõendis märgitud juuste väljalangemise ajaks alates 2000. a. peale psühhotraumat, kuid nimetatud aastaarv on haiguslukku kirja pandud pärast hageja arsti poole pöördumist 2005. a. ega saa seega tõendada tervisehäireid vaidlusalusest ajast. Eeldusel, et nimetatud väited olid tõesed, olid seega hagejal tervisehäired juba enne 2001. a. väidetavaid sündmusi. Hageja poolt esitatud tõendid tõendasid, et hageja kannatab psüühilise stressi all, ja et tal olid sellest terviserikked, kuid ei tõenda, et kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud nagu hageja hagiavalduses väidab. Kostja ei eitanud, et hageja abikaasa ja kostja vahel oli kostja vastuse esitamise ajal käimas teinegi kohtuvaidlus ja märkis, et hageja abikaasat oli karistatud kriminaalkorras kostjale kehavigastuste tekitamise eest. 26.05.2008 esitas kostja hagile täiendavad vastuväited ning märkis seal lisaks varem esitatud vastuväidetele, et:

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-06-6680 - hageja põdes 2001.a suguhaigust, mis on tõendatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tehtud kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 26; - hageja poolt hagiavalduses väidetud 5.05.2001.a sündmus leidis aset tegelikult hoopis 02.05.2001.a ning 23.08.2001.a kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses oli tuvastatud selles kostja süü puudumine; - 7. juunil 2001.a ei tunginud kostja hagejale kallale nagu väidab hageja, vaid aset leidis hoopis E. L. kallaletung kostjale, mis on tõendatud Rapla Maakohtu 15.05.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1-156. Kostja oli seisukohal, et kuivõrd kõik hageja poolt hagiavalduses märgitud konkreetsed sündmused olid toimunud aastal 2001, oli hageja hagi aegunud ning kostja palus kohtul kohaldada hagi aegumist. Oma seisukohta põhjendas kostja sellega, et alates 01.07.2002.a kehtivast TsÜS § 150 lõikest 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat ajast mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Arvestades VÕS, TsÜS ja RVEÕS rakendamise seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 sätestatut, oli kogu hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.

Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus jättis 12.03.2009.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus asus seisukohale, hageja poolt esitatud väidete osas ei kuulu kohaldamisele VÕS sätted, sest vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg-le 1 kohaldatakse VÕS-i juhul kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1.07.2002. Käesolevas asjas olid kõik hageja poolt nimetatud sündmused leidnud aset enne 01.07.2002, s.o. enne VÕS-i kehtima hakkamist, millest tulenevalt kuulusid kohaldamisele enne VÕS-i kehtima hakkamist moraalse kahju hüvitamist reguleerivad õigusnormid. Kohus võttis hagi aegumise osas seisukoha juhindudes TsÜS § 143 sätestatust ja TsÜS § 113 lõikest 1, mille kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, väljaarvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt asjaolust, et kostja taotles hagi aegumise kohaldamist kogu nõude osas, asus kohus seisukohale, et kõik hageja poolt hagiavalduses konkreetselt väidetud kostja poolt toime pandud teod, mille alusel hageja kahjunõude oli esitanud, olid aegunud, sest kahju oli hagejale tekitatud ajavahemikul 18.06.2001-22.10.2001, kuid hageja oli esitanud hagi kohtusse 27.03.2006. Järelikult oli hagi eespoolnimetatud seaduse sätete kohaselt aegunud kostja vastu 01.07.2005. Kohus leidis, et kuna hageja nõuded olid aegunud, siis ei pea kohus analüüsima poolte väiteid ja esitatud tõendeid nimetatud sündmuste tõendatusest või tõendamatusest. Kohus pidas vajalikuks võtta seisukoht hageja väite osas, mille kohaselt kostja jätkas oma tegevust ka käesoleva ajani ja rikkus sellise tegevusega hageja isiklikke õigusi ja tekitas hagejale mittevaralist kahju, sest kostja poolt pärast 27.03.2003.a väidetavalt toime pandud kahju tekitamise juhtumid aegunud ei ole. Hagiavaldus kohaselt seisnes hageja jätkuv isikuõiguste rikkumine kostja poolt tema ahistamises ja pidevas ähvardamises. Nimetatu tõendamiseks andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja S. R., kelle antud ütluste kohaselt helistas L. N. talle korduvalt ning ähvardas telefonikõnedes E. L. ja J. G-N. tema kaudu, viimane helistamine toimus kaks aastat tagasi. Juunis 2005 saabus tunnistajale anonüümne kiri, milles oli kirjas kõik isikuandmed hageja, tema abikaasa ja tema laste kohta, millega tunnistaja väidetel tahetakse teada anda, et perekond L. kohta oli kirja saatjal olemas palju andmeid. Kohus asus seisukohale, et ei tunnistaja ütlustega ega ka hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ei

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-06-6680 leidnud kohtuistungil tõendamist, et hagejal oli tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda ning, et see kahju tekkis hagejal tulenevalt kostja õigusvastasest käitumisest mille toimepanemine leidis aset pärast 27.03.2003, s.o. vähemalt 3 aastat enne hagi esitamist ehk enne nõude aegumist. Selleks ajaks oli kehtima hakanud VÕS ning käesolev vaidlus hageja suhtes kostja poolt toimepandud õiguserikkumiste suhtes, mis pandi toime pärast 01.07.2002, tuleks lahendada VÕS § 130 lg 2 kohaselt, sest hageja väitis, et kostja oli oma õigusvastase käitumisega kahjustanud tema tervist. Nii oleks tulnud hagejal osundatud seadusesätte kohaselt tõendada, et kostja vastutab tema tervise kahjustamise eest. Sellisele seisukohale oli asunud lahendis 3-2-1-85-08 ka Riigikohus. Kuna hageja ei olnud tõendanud, et tema tervis oli saanud kahjustatud pärast 27.03.2003.a kostja poolt toimepandud õiguserikkumise tagajärjel, puudus kohtul hagi rahuldamiseks õiguslik alus ka selles osas ning hagi tuli jätta täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4.13.04.2009.a saabus Tallinna Ringkonnakohtule J. G-L. apellatsioonkaebus, milles apellant palub tühistada täies osas Harju Maakohtu otsus ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista hageja kasuks välja kohtu poolt õiglaseks peetav hüvitis. Apellant ei nõustu kohtuotsuses toodud järeldustega, et ei ole tõendatud asjaolu, et hageja tervis on kahjustatud pärast 27.03.2003.a kostja poolt toime pandud õiguserikkumise tagajärjel. Samuti ei nõustu apellant kohtu põhjendusega hagi aegumise osas. Hagi aegumist puudutava küsimuse lahendamisel ei ole kohus arvestanud, et osad hagejal tekkinud tervisekahjustused ei ole toimunud koheselt, vaid kostja poolne ahistamine ja psühhoterror on olnud pikaajaline protsess. Seega on apellant seisukohal, et hagi aegumine on tulenevalt tervise kahjustamisest põhjendamata. Hagis oli konkreetselt välja toodud, et kostja jätkab oma õigusvastast tegevust regulaarselt ja on teinud seda jätkuvalt alates aastast 2001. Hageja tervisekahjustusi kinnitavad esitatud tõendid aastast 2005, mida kohus otsuse tegemisel arvesse ei võtnud. Apellandile jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes luges kohus hagi aegunuks ja mille alusel võttis arvesse vaid 2001. aastal toimunud sündmusi. Kostja on hagejat pidevalt ahistanud, ähvardanud ja psühholoogiliselt terroriseerinud, mida kinnitavad tunnistaja S. R.i ütlused ja Lääne Politseiprefektuuri menetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Nimetatud tõendite analüüs ja tunnistaja ütlused, on otsuses täiesti analüüsimata. Apellandi arvates on kohus ekslikult juhindunud VÕS § 130 lg 2, mis näeb ette kahju hüvitamise isikule kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest. Kohus on jätnud tähelepanuta hagis toodud fakti, et hageja nõuab hüvitist muuhulgas VÕS § 1046 lg 1 alusel, mille kohaselt eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Apellant leiab, et tema eraelu puutumatust on rikutud, kuid kohus ei ole seda analüüsinud. Samuti ei ole analüüsitud tunnistaja ütlusi, samuti kriminaalasjas tehtud menetluse lõpetamise määrust, millest nähtub, et kostja hakkas välja selgitama hageja kohta käivat teavet ning jälitama hageja ametialast ja isiklikku tegevust. Tulenevalt eeltoodust, on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 sätestatut. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Apellant peab vajalikuks ka välja tuua Riigikohtu otsused nr 3-2-185-08 ja nr 3-2-1-19-08, milles on öeldud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Antud juhul on hageja nõudnud ka eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-06-6680 Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on eelmenetluse läbi viinud puudulikult ning vastavaid puudusi ei saa apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul esineb käesolevas asjas TsMS § 656 lg 2 lauses 2 sätestatud rikkumine, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata ning saadab asja maakohtule uueks arutamiseks.
7.Maakohus jättis hageja poolt konkreetselt esile toodud asjaolude osas hagi rahuldamata aegumise kohaldamise tõttu, leides, et kõik konkreetsed asjaolud, millele hageja tugineb, leidsid aset 2001. aastal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aegumise küsimust korrektselt käsitlenud. Vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 hakkab deliktilise nõude aegumistähtaeg kulgema ajast, mil kahjustatud isik sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada või oleks vastavatest asjaoludest pidanud teada saama. Maakohus ei tuvastanud, millal sai hageja väidetava õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud väidetavast kahjust teada või millal ta oleks pidanud sellest teada saama. Selle eeldusena oleks maakohus pidanud hageja poolt esile toodud asjaolude alusel tuvastama, millise konkreetse õigushüve rikkumises võis hageja poolt kostja suhtes etteheidetud õigusvastane tegu seisneda. Vastavalt sellele võib ka tekkinud kahju olla erinev. Maakohus ei tuvastanud, kas nõuded, mille aegumise maakohus tuvastas, oleksid kvalifitseeritavad tervisekahju tekitamisest tulenevate nõuetena või isikuõiguse rikkumisest tulenevate nõuetena või muu õigushüve kahjustamisest tulenevate nõuetena. Vastavalt erinevale õigushüvele võib ka tekkida võiv kahju ja selle ilmnemise ajahetk olla erinev. Alles siis, kui kohus tuvastab kõik aegumistähtaja kulgemise alguse tuvastamise eelduseks olevad asjaolud ja võtab seisukoha aegumistähtaja alguse osas, saab maakohus tuvastada, kas konkreetsed nõuded olid aegunud või mitte. Vastavad ülesanded tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus täita.
8.Hageja esitas maakohtu menetluse käigus mitmeid abstraktseid, konkretiseerimata väiteid, mille kohaselt jätkab kostja hageja suhtes õigusvastase tegevuse toimepanemist. Samas ei esitanud hageja kohtule asjaolusid, mille alusel saaks kohus sellise järelduseni jõuda. Seejuures tuleb eristada hageja poolt asjaolude esitamist ja asjaolude tõendamist. Tõendi esitamine ei vabasta menetlusosalist asjaolude esiletoomisest. Hagimenetluses on kohus seotud menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludega, st maakohus saab asja lahendades lähtuda üksnes nendest asjaoludest, mida menetlusosalised on kohtule esitanud (TsMS § 4 lg 2, § 436). Kohus ei saa hagilises menetluses ise asjaolusid välja mõelda või poolte poolt esitatud tõendite alusel asjaolusid tuletada. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb hagejal esitada kohtule kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Hagejal lasub hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tõendamise kohustus juhul, kui kostja vastavaid asjaolusid omaks ei võta või hagi õigeks ei võta (TsMS § 231). Juhul, kui hageja esitab kohtusse hagi ning jätab mingid hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esile toomata, tuleb maakohtul selgitada hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid (TsMS § 392 lg 1 ja lg 3, samuti § 435 lg 1, § 436 lg 3, lg 4). Juhul, kui maakohus on nõuetekohaselt täitnud selgituskohustust ja kui vastava kohustuse täitmine nähtub tsiviilasja materjalidest, näiteks kohtuistungi protokollist või kirjaliku eelmenetluse dokumentidest, saab kohus jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud hagi rahuldamist ei võimalda. Käesoleval juhul ei ole võimalik tsiviilasja toimiku alusel tuvastada, et maakohus oleks nõuetekohaselt selgituskohustust täitnud. Juhul, kui hageja esitab piisava täpsuse ja selgusega

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-06-6680 kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ning kui kostja vastavaid asjaolusid omaks ei võta, tuleb hagejal hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tõendada, kusjuures hageja kohustuseks on selgesõnaliselt väljendada, millist konkreetset asjaolu ta mingi konkreetse tõendiga tõendada soovib (TsMS § 236 lg 1). Juhul, kui hageja esitab kohtule tõendeid ning ei selgita, millist konkreetset asjaolu hageja konkreetse tõendiga tõendada soovib, tuleb kohtul tõend hagejale tagastada (TsMS § 238 lg 1, samuti lg-d 3-5). Kusjuures tõendi esitamisel ei piisa sellest, kui hageja märgib üldsõnaliselt, et teatud dokument peaks tõendama ühte või teist asjaolu. Hageja peab selgitama näiteks, millise lehekülje millisest punktist vastav asjaolu nähtub. Maakohtul on õigus teha menetlusosalistele ettepanekuid tõendite või täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2). Selline kohtu tegevus võib tuleneda kohtu selgitamiskohustusest ning osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui hageja mõistab küll mingi asjaolu tõendamise kohustust, kuid kui vastav asjaolu on tõendamata ja kui asjaolu tõendamatus on menetluse käigus kohtu jaoks äratuntav. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesolevas asjas rajanud oma hagi muude, kui 2001. aastal väidetavalt toime pandud rikkumiste osas, sedavõrd abstraktsetele asjaoludele, et nende alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Samas ei ole maakohus selgitanud hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ega teinud ettepanekut tõendite esitamiseks. Mitmete maakohtu poolt vastu võetud tõendite puhul ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid hageja konkreetsete tõenditega tõendada soovib.

9.Hagi rahuldamise aluseks olevate materiaalõiguslike nõude alusnormide määratlemine, vajadusel esile toomine, menetlusosalistele tõendamisele kuuluvate asjaolude esile toomise, asjas esitatud tõendite, väidete ja asjaolude asjassepuutuvusele hinnangu andmine, on maakohtu ülesanne. Kuivõrd vastavaid ülesandeid ei ole käesoleva asja raames kohaselt täidetud, tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule.

Menetluskulude jaotus kuulub lahendamisele asja lõplikul lahendamisel.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja