Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-6942 Swedbank AS-i (endine ärinimi AS Hansapank) hagi M S vastu võlgnevuse, intressi, viivise, leppetrahvi, viivise leppetrahvilt ja menetlustasu väljamõistmiseks 27 701.56 krooni
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank ) Hageja lepinguline esindaja: S Kark esindajad Kostja: M S (isikukood: xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
lisandub 7% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Swedbank AS-i kasuks.
Menetlusabi taotlemise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud partner krediitkaardi kasutamise lepingu alusel ja poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlgnevuse 27 449.17 krooni, intressi 1741.68 krooni ja viivise 3202.32 krooni, leppetrahvi 252.39 krooni ja viivise leppetrahvilt 23.12 krooni ja menetlustasu 78.64 krooni, kokku summas 32 747.32 krooni, samuti viivist põhivõla summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates 18.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni ning kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 6000.00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 317.99 krooni ning menetluskulu viivist menetluskulude summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 20.05.2009.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi ja sellelt viivise nõude osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja sellelt viivist. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 27 449.17 krooni, intressi 1741.68 krooni ja viivise 3202.32 krooni, menetlustasu 78.64 krooni s.o kokku 32 471.81 krooni ning jätab rahuldamata 252.39 krooni suuruse leppetrahvi ja 23.12 krooni suuruse viivise leppetrahvilt väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 99,2% ulatuses kostja kanda ja 0,8% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 99,2%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 99,2% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 6317.99 krooni, millest 99,2% on 6267.45 krooni. Hageja taotluses tuleb kostjal TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.