Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostjate vastus Kostjad hagi ei tunnista.OÜ Ija kostja 1 vahel vormistati 06.06.2006 a. küll rendileping,kuid lepingu objektiks olnud auto anti üle teisele isikule.Kuna rendiobjekt ei olnud tehniliselt korras , ei soovinud Kostja 1 sõidukit rendile võtta.Sõidukil oli tehniline rike,ei töötanud korralikult käigukast.Kostja teavitas sellest rendileandjat ja ütles juulis lepingu üles ning soovis esitada talle uus pakkumine. Kuna auto saanud isik renti ei maksnud ,nõudis rendileandja temalt auto tagasi.Kuna kostjale sobivat autot ei oldud veel leitud ,lepiti OÜ I kokku,et kostja 1 kasutab sõidukit seni ,kuni OÜ I leiab kostjale sobiva sõiduki.Uut rendilepingut ei sõlmitud.Kostjale sobivat sõidukit ei leitudki ja kostja 1 tagastas 07.06.2007 a. talle ebasobiva ja mittevastava tehnilise seisukorraga sõiduki OÜ I.Kostjad leiavad ,et OÜ I ei saanud mõistlikult nõuda kostja 1 lepingu jätkamist olukorras ,kus ta ise lepingut ei täitnud.Kostja 1 on tasunud OÜ I kõik arved tulenevalt kokkuleppest kasutada sõidukit seni ,kui leitakse kostja 1 sobiv sõiduk.Kostjale jääb arusaamatuks OÜ I poolt 27.09.2007 a esitatud arve nr 226456 summas 57 972.89 krooni selgitusega müügikahju ja 07.09.2007 a esitatud arve summas 28 901.74 krooni selgitusega, täiendavad teenindused s.h erinevad remonttööd.Kostja 1 käis 22.05.2007 a.enne sõiduki tagastamist OÜ Isõidukiga hoolduses ja keemilises puhastuses,tasudes selle eest 4000 krooni.Väidetavalt sõiduki sundmüügiga tekkinud müügikahju nõue summas 57 972.89 krooni on arusaamatu,põhjendamatu ja alusetu .OÜ Irikkus lepingut ,kuna ei asunud lepingut täitma ,lepingu ese ei vastanud lepingutingimustele ega poolte vahel kokkulepitud tingimustele ,mistõttu lepiti kokku ,et kostja 1 tagastab auto ja seega loeti kokkulepe lõppenuks. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi ei kuulu rahuldamisele. 06.06.2006 a. on OÜ I ja KAvahel vormistatud rendileping/teenindusleping nr 2270 tähtajaga 60 kuud (tlk 6).Lepingu üldtingimuste p.3.1 ,5.2.2 ja 5.2.3 kohaselt kohustus rendileandja tagama auto tehnilises korras üleandmise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega (tlk 7,9). Kostja seletuse kohaselt, tutvudes sõidukiga ,leidis ta ,et see ei ole tehniliselt korras ega vasta lepingu tingimustele ning keeldus sõidukit vastu võtmast.Seda asjaolu kinnitab ka rendileandja poolt kostjaga vormistatud rendilepingu lisana 08.06.2006 auto üleandmise – vastuvõtu akt (tlk 28).Nimetatud akti kohaselt on sõiduk üle antud rentnik T.L `ile.Miks rendileandja sõiduki, viitega kostjaga sõlmitud lepingule ,andis T.L ́i kasutusse ,ei oska hageja esindaja ega kostja öelda. Kostja sõnul ütles ta lepingu kirjalikult üles juulis 2006 ,kui sai teada ,et auto anti kasutamiseks teisele isikule.Hageja ei ole vastupidist tõendanud. VÕS § 101 lg.1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud,võib võlausaldaja muu hulgas lepingust taganeda või selle üles öelda.Seega leiab kohus,et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli õigustatud. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väitel oli tal transpordivahendit väga vaja ,mistõttu oli ta nõus kokkuleppel OÜ I kasutama vaidlusalust sõidukit seni ,kuni leitakse talle sobiv sõiduk. Kostja selgitab,et vaidlusalune sõiduk toodi ja anti talle üle politsei poolt 13.10.2006 a. ning kostja kirjutas alla puhtale blanketile,kinnitamaks ,et tegemist on OÜ kuuluva sõidukiga.Et üleandmisel kostjale ühtegi dokumenti ei vormistatud ja sõiduki tehnilist seisukorda ei hinnatud , kinnitab kohtuistungil ka hageja esindaja (kohtuistungi protokoll 26.05.09). Kostja väidet kinnitab kohtule esitatud rendileping/arve nr 005498 (tlk 69) ,mille alusel sai kostja sõiduki oma kasutusse 13.10.2006 a.Arvel rentnikuna näidatud OÜ B kohta ei oska seletusi anda ei hageja ega kostja. Uut rendilepingut kostjaga ei sõlmitud,kostja kasutas sõidukit kokkuleppel kuni kostjale sobiva sõiduki leidmiseni.Et kostja tasus igakuiselt makseid kaskokindlustuse ja sõiduki kasutamise eest vastavalt esitatud arvetele, kinnitab ka hageja ,et hagi esitamisel kostjal võlga auto kasutamise eest ei olnud. Kuna kostja temale sobivat sõidukit ei saanud ,siis aktiga 7.06.2007 a.(tlk 18) tagastas kostja auto OÜ I.Tagastatud sõidukil fikseeriti mõningad avariijärgsed kerevigastused. 07.09.2007 a. esitas OÜ I kostjale arve summas 28 901.74 krooni s.h värvi –ja keretööd summas 13 688 krooni,õlifilter,õhufilter,veepump,kütusefilter jm summas 9788.05 ,välipesu,salongi keemiline puhastus 1016.95 krooni,mille palub kostjalt välja mõista. Kostja kinnitusel oli ta avariist teavitanud politseid,kindlustust ja OÜ I,on tasunud igakuiseid kaskokindlustusmakseid ja omavastutusena 3000 krooni ning leiab,et kaskokindlustuse tingimustest lähtudes puudus tal õigus sõidukit ise remontida vaid see tuli üle anda OÜ I,kellele pidi kahju hüvitama kindlustus.Hageja kostja väiteid ümber ei lükanud .Samas kinnitas hageja esindaja ,et arves arvestatud keemilise puhastuse eest on kostja juba tasunud (26.05 .909 protokoll). Kostja vaidleb vastu ka tehnohoolduse eest tasu nõudele,kuna tehniline hooldus on tema algatusel teostatud mais 2007 a enne sõiduki üleandmist ning selle kohta on tehtud vastavad sissekanded.

Kohus leiab,et kuivõrd sõiduki OÜ I tagastamise akt ei kajasta tehnilise hoolduse tegematajätmist kostja poolt ,siis ei ole esitatud arve ka selles osas piisavalt tõendatud. Kohus leiab,et hageja nõue 28901,74 krooni saamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud 27.09.2007 a.kostjale tasumiseks arve nr.226456 summas 57 972.89 krooni.Nimetatud arve aluseks on 27.09.2007 a. OÜ Imüügiassistendi poolt ühepoolselt koostatud väidetavalt kostjaga sõlmitud rendilepingu lõpetamine ,mille kohaselt on rendileping lõpetatud alates 05.09.2007 a. rendiobjekti sundmüügiga ja rentnikul on kohustus tasuda sundmüügiga tekitatud kahju summas 57 972.89 krooni. Kohus ,arvestades asjaolu,et kostja ütles rendilepingu üles juba juulis 2006 ja tagastas tema kasutuses olnud vaidlusaluse sõiduki 07.06.2007 leiab,et hageja ei ole tõendanud ,milline kehtiv rendileping kostjaga on ennetähtaegselt lõpetatud 05.09.2007 a. ja kuidas oli lepingu lõpetamine seotud rendiobjekti sundmüügiga.Kohtule esitatud 27.09.2007 a.vormistatud rendi/teeninduslepingu nr.2270 ennetähtaegset lõpetamist alates 05.09.2007 a. seoses sundmüügiga käsitlev lisa nr.3 on tõendina ebausaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja nõue 57 972.89 krooni saamiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja hagiavalduses toodud asjaolud on vastuolus esitatud tõenditega.Hageja väitel on 24.05.2006 a. sõlmitud käendusleping OOÜ (kostja 2) ,kes väidetavalt on võtnud kohustuse vastutada 06.06.2006 a lepingus nimetatud kohustuste täitmise eest. Kohus leiab,et nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud 15.05.2006 a. sõlmitud käendusleping (tlk 17) ,mille kohaselt kostja 2 kohustus tagama hageja nõuet kostja 1 vastu 15.05.2006 a. sõlmitud rendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks,ei ole tõendina asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. 06.06.2006 a. sõlmitud rendilepingut tagav käenduse kohustus kostja 2 poolt ei ole tõendatud. VÕS § 153 lg.1 p.1 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Kuna kostja 1 ja OÜ I vahel 06.06.2006 a. sõlmitud rendileping lõppes selle ülesütlemisega kostja 1 poolt juulis 2006,siis ei tekkinud ka kostjatel lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Nõude omandanud hageja esindaja tõendite ja vastuolude kohta rendilepingu lõpetamise osas selgitusi anda ei osanud ja leidis,et nõude loovutamisel ilmselt ei esitatud hagejale kõiki vajalikke dokumente. Eelneva alusel leiab kohus ,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja. TsMS § 174 lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri .

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.