Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja, Tarmo Friedenthal ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-24059 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 16.06.2008.a Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 7980 krooni ja 19 senti ja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.03.2005.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidi kuulimiidi 10 000 krooni suuruses summas. Kostja tegi kaardiga tehinguid 7980 krooni ja 19 sendi suuruses summas. Maksetähtpäeval jättis kostja hagejale intressi maksmata, millega rikkus lepingu p-des 5.3. ja 5.4. sätestatud kohustusi. Lepingu p 11.3. kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda, teatades sellest vähemalt 40 päeva ette. 01.12.2007.a teavitas hageja kostjat kirjalikult, et tema kaart kaotab kehtivuse 01.01.2008.a. ning et kui kostja hagejalt uut kaarti ei taotle, tuleb kostjal hoolitseda selle eest, et kostja arvel oleks piisavalt palju vahendeid selleks, et nende arvel võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole hagejale raha tagasi maksnud.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja ja kostja vaheline leping ei ole ülesütlemise tõttu lõppenud. Kostjale on arusaamatu, kas leping lõppes hageja hinnangul korralise või erakorralise ülesütlemise tõttu. Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja sisestas kostja ebaseaduslikult võlglasena AS-i Krediidiinfo andmebaasi.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas oma 17.02.2009.a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 7980 krooni ja 19 senti põhivõla katteks ja 86 krooni ja 24 senti viiviseid ning alates 16.06.2008.a 0,03% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus tuvastas, et pooltevaheline krediitkaardi kasutamise aluseks olnud leping lõppes korralise ülesütlemise tõttu. Kostja oleks pidanud 01.12.2007.a saadetud kirja kohaselt tegema taotluse lepingu jätkamiseks, mida kostja ei teinud. Kohus nõustus, et leping ei saanud lõppeda alates 01.01.2008.a, sest lepingu kohaselt eeldas korraline ülesütlemine vähemalt 40- päevast etteteatamistähtaega, kuid kohtu hinnangul ei saa sellesisuline hageja eksimus välistada korralist ülesütlemist. Kostja pidi hiljemalt 25.02.2008.a teatisest aru saama, et leping on lõppenud. Kostja kuni 25.02.2008.a intressi ei nõudnud. Kohus luges tuvastatuks, et hageja saatis kostja elukoha aadressile viidatud teated, mistõttu jõudsid need kostja mõjusfääri ja kostjal oli võimalus hageja poolsetest tehingutest teada saada. Kohus ei nõustunud kostja väitega nagu oleks hageja poolne tegevus, mis seisnes kostja andmete AS-i Krediidiinfo võlglaste nimekirja sisestamises, olnud õigusvastane.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-24059 Apellatsioonkaebus
4.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 09.04.2009.a apellatsioonkaebuse. Kostja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mistõttu tuleb kohtuotsus tühistada. Kostja sai kohtutoimikust teada, et hageja esindaja esitas kohtule 04.12.2008.a hageja täiendavad selgitused, mida kostjale ei edastatud. Peale seda kuupäeva enam kohtuistungit ei toimunud. Kostjale selgus kohtutoimikust, et maakohus andis kirjaliku määruse, millega määras, et asja edasine menetlus toimub peale ühe kohtuistungi asetleidmist, kirjalikus menetluses. Kostjale seda määrust kätte ei toimetatud. Maakohtu otsus on ebaõige ka sisuliselt, kuivõrd kostja väitis maakohtus, et temani ei jõudnud hageja poolt väidetavalt saadetud ülesütlemisteated. Kostja kinnitas, et sai hageja poolsest ülesütlemisest teada esmakordselt 11.02.2008.a e- kirja teel, milles hageja teatas kostjale võlgnevusest. Kuivõrd kostja ülesütlemisavalduse saatmist omaks ei võtnud, tuli kohtul vastav asjaolu tuvastada. Kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, et kostja sai hageja poolt saadetud ülesütlemisavalduse kätte või et hageja poolt kostjale saadetud ülesütlemisavaldust tuleb kostja poolt kätte saaduks lugeda, ei ole maakohus selgitanud. Kostjale jäi maakohtu otsuse pinnalt arusaamatuks, kas maakohus luges lepingu korraliselt või erakorraliselt üles öelduks ning mis kuupäevast alates leping lõppes. Kostja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 69 lg 2, mille kohaselt loetakse konkreetsele adressaadile suunatud tahteavaldus kehtivaks alates sellest, kui tehing on adressaadi poolt isiklikult kätte saadud. Kostja kinnitab, et tema ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Kostja märgib veel, et isegi siis, kui ta oleks saanud kätte hageja 01.01.2007.a kirja, ei tulene sellest üheselt, et hageja soovib lepingut üles öelda. Seda kirja võib mõista kui ettepanekut tellida uus krediitkaart, kuid mõistlik isik ei saa sellisest kirjast aru saada, et hageja soovib lepingut üles öelda.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid üle kordama (TsMS § 654 lg 6).
7.Kostja on menetluse kestel nõustunud, et hageja ja kostja vahel oli vaidlusalune leping ning et hagejal oleks lepingu lõppemise korral õigus vaidlusalust võlgnevust nõuda. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et leping ei ole lõppenud, sest ülesütlemisavaldus ei ole muutunud kehtivaks ja hageja poolt esitatud avaldust ei saa ülesütlemisavalduseks lugeda. Kostja viitab veel menetluslikele rikkumistele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Tsiviilasja kirjalikus menetluses edasimenetlemine kajastub juba maakohtu istungi protokollis (vt t lk 60 pöördel) ning kostjal ei jäänud vastav informatsioon teadmata. Kostja heitis maakohtule ette veel seda, et maakohus ei toimetanud talle kätte hageja 04.12.2008.a täiendavaid seisukohti ning et kostja ei saanud seetõttu nendele seisukohtadele vastata. Samas ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgitanud, milliseid uusi seisukohti hageja viidatud menetlusdokumendis esile tõi või milliseid olulisi seisukohti oleks kostja soovinud hageja uutele seisukohtadele vastuvaidlemiseks esitada ning milliste
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-24059 konkreetsete seisukohtade seetõttu esitamata jätmine tingis ebaõige maakohtu otsuse tegemise. Sellest tulenevalt ei saa kostja väite õigsuse eeldamise korral pidada kostja poolt väidetavat rikkumist selliseks, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamise. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt (vt t lk 61), saatis hageja 04.12.2008.a seisukohad ka otse kostja e- posti aadressile, mida kostja samas menetluses eelnevalt kasutas.
8.Apellatsioonkaebus ei saa kuuluda rahuldamisele ka mitte seetõttu, et kostja väidab, et ta ei ole 01.12.2007.a ülesütlemisavaldust kätte saanud. Praeguseks hetkeks on kostja ülesütlemisest teada saanud ning leping on igal juhul korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. Kostja väidab ise, et: „Esimest korda sai apellant teada lepingu ülesütlemisest AS Swedbank poolt 11. veebruaril 2008.a, kui tema elektronposti aadressil saadeti AS Swedbank poolt teade võlgnevuse kohta, mis tulenes väidetavast varasemast lepingu ülesütlemisest.“ (vt t lk 81). Sellest tulenevalt pidi kostja kõige hiljem ülesütlemisest teada saama 11.02.2008.a. Kõiki asjaolusid kostja jaoks kõige soodsamalt tõlgendades, tuleks korralise ülesütlemise 40 päevast tähtaega, mis tulenes lepingust, lugema hakata 12.02.2008.a alates. Seega lõppes vaidlusalune leping kõige hiljemalt 22.03.2008.a. See on kõige hilisem kuupäev, millal leping korralise ülesütlemise tõttu lõppeda sai. Käesoleva vaidluse raames on aga oluline tuvastada, kas leping on lõppenud ja apellatsioonikohus peab kontrollima, ega maakohus ei ole arvestanud viivist suuremas määras, kui ülesütlemise kuupäeva võimaliku nihkumise tõttu nõuda sai. Maakohus oleks saanud arvestada viivist kindla summana alates 22.03.2008- 17.06.2008.a (kohtuotsuse tegemiseni), so 87 päeva eest. Viivis 87 päeva eest seaduses sätestatud määras 11% aastas, oleks olnud (7980,19*11%: 365*87) 209 krooni ja 23 senti. Maakohus mõistis aga kostjalt viivist välja 86 krooni ja 24 sendi ulatuses. Seega on maakohus tuvastanud õigesti, et pooltevaheline leping lõppes korralise ülesütlemise tõttu ja maakohus ei ole lepingu lõppemise tuvastamisel rikkunud kostja õigusi.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, justkui ei oleks maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas leping lõppes korralise või erakorralise ülesütlemise tagajärjel. Neid küsimusi on maakohus käsitlenud otsuse p-s 6 ning seal on vastavad asjaolud esitatud piisavalt selgesti.
10.Maakohus leidis õigesti, et korralist ülesütlemist ei muuda olematuks see, kui hageja märkis 01.12.2007.a ülesütlemisavalduses vale lepingu lõppemise kuupäeva. Ülesütlemisavalduse tegemise korral, milles näidatakse vale lepingu lõppemise kuupäev, lõpeb leping õigel kuupäeval. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sai lepingu lõppemine omada käesolevas õigusvaidluses tähendust intressi arvestamisel. Kuivõrd viivisintressi on arvestatud vähem, kui oleks võidud arvestada, ei riku kostja poolt väidetav võimalik ebatäpsus kostja õigusi ning ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
11.Kuivõrd ringkonnakohus lähtus kostja jaoks kõige soodsamast asjaolude tõlgendusest, so sellest, et kostja sai teada lepingu ülesütlemisest alates e- kirja saamisest, mille kättesaamist kostja ise kinnitab ning mille sisu osas kostja ise kinnitab, et selles sisaldus viide varasemale lepingu ülesütlemisele, siis ei oma tähendust need apellandi väited, mis esitati selle kohta, kuidas saab 01.12.2007.a tahteavaldust mõista.
Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-24059 maakohtu otsus muutmata, jääb jõusse ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja (apellandi) kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.