Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

25.09.2008. a esitas Allan Sims Tartu Maakohtule hagi Pille Joala vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi kohaselt esitas Pille Joala kohtutäiturile avalduse hagejalt võla sissenõudmiseks. Nõude sisuks on 19.09.2008. a seisuga võlg 76 455,50 krooni, millelt viivised moodustavad 97 620,86 krooni ning summa kokku on 174 076,36 krooni. Vastavalt tsiviilasjale nr 2-07-20413 oli hageja kohustus maksta kostjale hiljemalt 01.05.2008. a temale kuulunud poole korteriomandi väärtusest kaasomandi lõpetamise tõttu 460 000 krooni, mis on pool korteriomandi väärtusest ning Pille Joala nimel olevast sama korteri ostuks võetud laenu jäägist pool. Kokku oli hageja kohustus kostja ees 540 684 krooni. Vastavalt 10.12.2007. a määrusele loeti nõue täidetuks, kui kostja kontole laekub eelpoolnimetatud summa, millest kostja pidi tasuma oma kohustused Nordea Panga ees. Hageja tasus võla 21.05.2008. a. Hagejal oli kohustus kostja ees ning kostjal panga ees laenulepingu näol, kuid sellel puudus tagatis, kuna korter ei kuulunud enam kostjale. Pank nõudis tasaarveldust ning hageja tasus kostja kohustused panga eest ning ülejäänud hageja võlg kanti kostja pangakontole. Esialgse plaani kohaselt pidi kogu võla maksmiseks tulema raha hageja Kastani tn 167-11 korteri müügist. Müüki ei õnnestunud läbi viia enne 01.05.2008, mistõttu tuli hagejal võtta võla maksmiseks pangast laenu. Samal päeval, kui tehti pangas ülekanded, teatas hageja ka kostjale raha laekumisest telefoni teel. Selleks päevaks oli tekkinud juba viivis 54 068 krooni ning seetõttu küsis hageja kostjalt viivise summa maksmiseks uut tähtaega. Viivise maksmise uue tähtajana oli kostja nõus Kastani tn 167-11 korteri müügi ajaga, kuid mitte hiljem kui kuue kuu pärast. Hagi esitamise ajaks ei ole Kastani tn 167-11 korterit õnnestunud veel ära müüa ning kuus kuud ei ole ka kokkuleppe päevast veel möödas, mistõttu ei saa lugeda viivise summa maksmise tähtaega ületatuks. Hageja palub tunnistada Pille Joala võlanõude sundtäitmine lubamatuks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja leidis, et hageja ei ole kompromissi täitnud, kuna selle järgi kohustus ta kostjale tasuma 540 684 krooni, hageja on aga tasunud 383 544,50 krooni. Kokkuleppe rikkumine oli aluseks kostja poolt kohtutäituri poole pöördumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna nõue on täidetud. Poolte vahel sõlmiti tsiviilasjas nr 2-07-20413 kompromiss, mille kohus oma 10.12.2007. a määrusega kinnitas. Kompromissi p 3 järgi kohustus hageja tasuma kostjale lepingu alusel Kostja kaasomandi 1⁄2 osa eest 460 000 krooni ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalist korteriomandi ostuks võetud laenulepingu nr 01320110503 alusel võetud laenujäägist poole, mis on 80 684 krooni. Kokku tuli kompromissi järgi hagejal kostjale tasuda 540 684 krooni. Kostja kohustus pärast võlgnevuse laekumist lepingu punktis 4 nimetatud korras tasuma Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalile kolme tööpäeva jooksul 1⁄2 laenujäägi summast, so 80 684 Eesti krooni ja esitama kas avalduse laenulepingu lõpetamiseks või avalduse laenulepingust tulenevate kohustuste üle andmiseks hagejale. Hageja kohustub pärast kostja p 6 nimetatud kohustuse täitmist tasuma pangale 1⁄2 laenujäägi summast, kui pank ei ole nõus laenulepingust tulenevate kohustuste üleminekuga hagejale või võtma üle laenulepingust nr 01320110503 tulenevad kohustused nii, et astub ise laenulepingus kostja asemele. Hageja kohustub saavutama panga nõustumise laenulepingust tulenevate kohustuste üleminekuks või tasuma pangale laenujäägilt 1⁄2 osa hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, arvestades Kostja p 6 nimetatud kohustuse täitmisest.

Poolte vahel sõlmitud kompromissleping on mitmeti mõistetav. Kohtuistungil kinnitasid pooled, et eesmärgiks oli jagada vara ja laenujääk pooleks. Allan Sims kohustus tasuma oma poole laenujäägist ja kostjale 460 000 krooni kaasomandi osa eest. Seega pidi Pille Joala saama 540 684 krooni (80 684 krooni + 460 000 krooni). Tegelikkuses maksis hageja oma poole laenujäägist summas 80 684 krooni otse pangale, samuti tasus ta kostja poole laenujäägist summas 80 684 krooni, täites sellega ka kostja kompromissist tuleneva kohustuse (kompromissi p 6). Selle tõttu oli hageja poolt põhjendatud vähendada kostjale ülekantavat summat kaasomandi osa eest 80 684 krooni võrra. Hageja tasus kostja kontole 383 544,50 krooni (tl 7). Ehkki Allan Sims ei täitnud täpselt kompromissi, täitis ta poolte tahet. Allan Sims täitis nii enda kui Pille Joala kohustused panga ees ning tasus kostjale kaasomandi osa eest vastavalt hageja poolt täidetud kostja kohustuse summa võrra vähem. Kui Allan Sims oleks sellises olukorras tasunud kostjale 460 000 krooni, oleks kostja jäänud hagejale võlgu 80 684 krooni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pille Joala võlanõue tuleb tunnistada lubamatuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.