Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ulatuses loovutanud kolmandatele isikutele ega sõlminud mingeid lepinguid ega kokkuleppeid nõude loovutamiseks.

MENETLUSE KÄIK

COÜ esitas 21.01.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RP vastu 8289,60 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Seoses R Ppoolt makseettepanekule vastuväite esitamisega, andis kohtunikuabi 03.11.2008.a määrusega nõude maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 12.02.2009.a saabus kohtusse hagiavaldus, milles hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 5 076,80 krooni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 190,70 krooni ja 0,053% päevas põhinõudelt alates 13.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni, leppetrahvi 4 000 krooni ning kahjuhüvitise 500 krooni. Hageja esitas 13.04.2009.a kohtule kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissilepingus kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled soovivad vähendada kohtumääruse edasikaebe tähtaega 3 päevale kättesaamisest alates. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust arvelduskontole Swedbank AS-is.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi,

2-08-2023 kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 21.01.2008.a, 12.02.2009.a ja 26.02.2009.a arvelduskontolt Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, riigilõivu kokku 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 375 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale muu hulgas hageja kantud menetluskulud. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.