Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2009.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-55911
Tsiviilasi
AS Ehagi E V vastu 13 015 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
10 015 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS E(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: A Nikolajenko Kostja: E V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.05.2009.a., avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja A Nikolajenko Kostja ei ilmunud
Resolutsioon Rahuldada AS E hagi E V vastu osaliselt. Mõista E Vlt AS E kasuks välja põhivõlg 3000 (kolm tuhat) krooni,intress 700 (seitsesada)krooni,viivis 471.04 (nelisada seitsekümmend üks krooni ja 04 senti) krooni ja leppetrahv 1500 krooni,kokku 5671 (viis tuhat kuussada seitsekümmend üks) krooni 04 senti.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 1⁄2 ulatuses hageja kanda ja 1⁄2 ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja interneti vahendusel 24.01.2007.a. lepingu , mille alusel sai kostja õiguse võtta OÜ-lt SMS Laen kiirlaenu. Kostja esitas taotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 23.02.2007 a. Kostja laenu tagastamise kokkulepet ei täitnud. Laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutas SMS Laen OÜ hagejale vastavalt SMS Laen OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule ja selle lisakokkulepetele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summa 3000 krooni, intressi 551 päeva eest summas 12 860.34 krooni, viivise 521 päeva eest summas 7815 krooni, leppetrahvi summas 1500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 1500 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 26 675.34 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet ainult põhivõla 3000 krooni ulatuses ülejäänud osas palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistung 19.05.2009.a. Hageja täpsustas nõuet, paludes kostjalt välja mõista 13 015 krooni, mis koosneb tagastamata põhinõudest 3000.00 krooni, tasumata intressist 700.00 krooni, viivisest 7815.00 krooni ja leppetrahvist 1500.00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära hageja seletuse kohtuistungil,tutvunud tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
asjas
esitatud
kirjalike
Nähtuvalt lepingust sõlmisid OÜ SMS Laen ja kostja 24.01.2007 a. laenulepingu,mille kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30-ks päevaks intressiga 700 krooni,tagastamise tähtajaga hiljemalt 23.02.2007 a.Hageja on omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hageja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel. Kostja laenu ei tagastanud. Vaidlust ei ole selles,et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames.Kostja oli lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 mõistes. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 108 lg.1 sätestab,kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ,võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab,et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 3000 krooni. Lepingu p. 4.2.3 järgi oli SMS Laen OÜ ja kostja vahel kokku lepitud laenu intress 700 krooni ulatuses lepingu kehtivuse ajaks s.o ajaks,mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu p.4.2.3.kokkulepitud ulatuses s.o summas 700 krooni. Hageja ,viidates lepingu p.13 ,nõuab kostjalt viivist 0,5% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
Vastavalt VÕS § 101 lg.1p 6 ,kui võlgnik on kohustust rikkunud,võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 lg.1 kohaselt säteststud intressimäär,millele lisandub seitse protsenti aastas,seega 11 % aastas. Vastavalt VÕS § 415 lg.1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg.1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuigi VÕS § 403 lg.3 p.1 ja 2 järgi ei kohaldata tarbijakrediidi sätteid krediidilepingule,mille netosumma on väiksem 200 eurole vastavast summast või mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul,asub kohus seisukohale,et arvestades VÕS § 42 tarbijakaitse kohta sätestatut,on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka väiksemas summas kui 200 eurot laenude puhul VÕS § 415 lg.1 sätestatut. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5 % päevas summas 7815 krooni,s.o 182,5 % aastas .Seega on kostjalt nõutav viivis ca 16,6 korda suurem kui tarbijakrediidijärgne viivis. Kohtu hinnangul on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust,mistõttu tuleb lepingu p.13 sisalduvat viivisekokkulepet pidada kostjat ebamõistlikult kahjustavaks . VÕS § 42 lg.3 p.5 kohaselt lepingus,mille teiseks pooleks on tarbija,on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,millega nähakse ette ,et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist... VÕS § 42 lg.1 kohaselt on selline tüüpingimus tühine. TsMS § 438 lg.1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid,otsustada ,mis asjaolud on tuvastatud,millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.TsMS § 436 lg7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga vaid kohaldab seadust ise,olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.Riigikohus lahendis nr.3-2-1-56-08 on rõhutanud,et juhul,kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle ,peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis ,kui pooled ise sellele ei ole tuginenud. Kohus leiab,et TsMS § 438 lg.1 ja § 436 lg.7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ artiklis 6 sätestatud eesmärgiga .Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg.1 ja § 436 lg7 mõista selliselt,et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest,kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimus,siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüpingimuse kehtivus küsimuse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 24.02.2007 a.võlaõigusseaduses sätestatud määras s.o 11 % aastas. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 521 päeva ulatuses.Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 471.04 krooni (3000 krooni *11 %*521päeva /365päeva). Hageja,viitega lepingu p.14, nõuab kostjalt kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1500 krooni ulatuses. Kohus leiab,et kuna leppetrahvi nõude aluseks olev rikkumine on toimunud ja kostja ei ole rikkumise vabandatavust tõendanud ,siis hageja nõue leppetrahvi 1500 krooni saamiseks on põhjendatud.
Eeltoodu alusel leiab kohus,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt,kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3000 krooni,intress laenu kasutamiseks kokkulepitud aja eest 700 krooni ,viivis summas 471.04 krooni,leppetrahv summas 1500 krooni,kokku 5671.04 krooni. TsMS § 139 lg.3kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast,kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.Vastavalt TsMS § 124 lg.1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.TsMS § 133 lg.2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele,muu hulgas viivisele ja kulude hüvitamiseks.Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses,milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem.Hageja nõuab kostjalt kokku 13 015 krooni väljamõistmist,millest põhinõue moodustab 3000 krooni.Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses.Seega on hagi hinnaks 10 015 krooni. TsMS § 163 lg.1 alusel ning arvestades ,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 56,6 % ,peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja kanda 1/2 menetluskuludest ja kostja kanda 1/2 menetluskuludest. TsMS § 174 lg.1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisaldava kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.