2-03-518
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Katrin Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-03-518
Tsiviilasi
OÜ K hagi OÜ D vastu kahju hüvitamiseks ja OÜ D vastuhagi OÜ K vastu 51 881,67 krooni saamiseks 51 881,67 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil viibinud isikud
Hageja OÜ K (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja M K –T ; Kostja OÜ D (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja R S , lepinguline esindaja vandeadvokaat Mefodi Malõšev. 15. juuni 2009 Kostja esindaja Mefodi Malõšev
1 (3)
2-03-518 krooni ja 81 senti) krooni OÜ D kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank’i, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
15.06.2009 toimunud istungil vähendas kostja oma nõuet hageja vastu ning palus hagejalt välja mõista 17 336,23 krooni teostatud tööde eest ja 1 500 krooni enne vastuhagi kohtusse esitamist teostatud ekspertiisi eest, kokku seega 18 836,23 krooni. Samas palus kostja tagastada enam tasutud riigilõiv summas 2 500 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 4 sätestab, et nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. Kuna nõude vähendamise korral ei näe seadus ette riigilõivu tagastamist, siis seega hagihinna vähendamise puhul loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. Kostja esitas vastuhagi hageja vastu 15.03.2004, milles palus hagejalt välja mõista 50 381,67 krooni teostatud tööde eest ja 1 500 krooni enne vastuhagi kohtusse esitamist teostatud ekspertiisi eest. Kohus selgitab siinkohal kostjale, et enne vastuhagi esitamist ja menetlusse võtmist teostatud ekspertiis ei kuulu menetluskulude alla, vaid on vastuhagi nõudeks. Seega on tsiviilasja hinnaks 51 881,67 krooni, millelt tasumisele kuuluv riigilõivu summa oli 3 000 krooni, mille kohus mõistab välja hagejalt kostja kasuks. Kostja on tasunud vastuhagiavalduse eest aga 3 750 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjale tagastada enam tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Kostja taotleb hagejalt kohtukuludena kostja õigusabikulude väljamõistmist kostja kasuks summas 5 000 krooni.
2 (3)
2-03-518 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostja kohtukulud jätta hageja kanda. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3 000 krooni, ekspertiisi läbiviimise tasu 3 500 krooni ning õigusabikulud 941,81 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 18 836,23 krooni, siis vastavalt sellele on õigusabikulude summaks 941,81 krooni, mis on kohtu arvates põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Katrin Saar kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.