Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind
30.juuni 2009 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ P hagi OÜ A vastu viiviste väljamõistmiseks 59 939,81 krooni Hageja: OÜ P (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: I Nõmme Kostja: OÜ A (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: T Kriis (isikukood XXX elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜA (registrikood XXX) 3 365,93 krooni (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend viis krooni ja 93 senti) OÜ P (registrikood XXX) kasuks.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja OÜ P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
10.12.2008 on kohtule esitatud OÜ P avaldus OÜ A vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 68 000 krooni ja viivise 19 394,81 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt
vastuväite viivise nõude osas, tegi kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu põhinõude osas, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse viivisenõude osas ning viivise nõue anti 20.03.2009 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks osas hagimenetluses. 13.04.2009 saabus kohtule tähtaegselt hageja põhistatud hagiavaldus ning hageja tasus täiendavalt riigilõivu 8500 krooni. Kuna hageja 21.05.2009 teatas, et ei nõustunud kostja 20.05.2009 esitatud kompromissettepanekuga, määras kohus 05.06.2008 kohtumäärusega poolte nõusolekul kirjalikus menetluses tehtava lahendi avalikult teatavakstegemise aja, samuti määras pooltele tähtpäeva täiendavate tõendite, taotluste, avalduste ja vastuväidete esitamiseks. Pooled täiendavaid tõendeid ega avaldusi ei esitanud.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt 02.10.2008 esitas OÜ P OÜA arve nr I 281008 – 3 tootmisruumi rendi eest. Arve allkirjastas kostja juhatuse liige IV. 25.11.2008 kostja tasus ainult 5306,70 krooni, võlgnevuse jääk oli 68 000 krooni. Kuna kostja tähtpäevaks 16.10.2008 arvet täielikult ei tasunud, esitas hageja 10.12.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla summas 68 000 krooni ja kõrvalnõuete summas 680 krooni. Makseettepanekule kostja esitas vastuväite, kus tunnistas nõuet osaliselt, loobudes viiviste maksmisest. Pärast maksekäsu kiirmenetluse otsust kostja tasus veel 5000 krooni, hagiavalduse esitamise seisuga põhivõla jääk oli 63 000 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised 59 939,81 krooni. Kuna arve on allkirjastanud õigusvõimeline kostja juhatuse liige, on hageja arvates kostja aktsepteerinud hageja poolt ühepoolselt kehtestatud viivise määra ning poolte vahel on seega kokkulepe arvel näidatud viivise suuruse 0,5 % päevas osas. Viivisearvestus algab põhivõla sissenõutavaks muutumisest. Võlgnevus muutus sissenõutavaks 16.10.2008. Kuna põhivõlg on siiani tasumata ja maksekäsk põhivõla sissenõudmiseks on kohtutäituri menetluses, leiab hageja, et tal on õigus nõuda viiviseid perioodi 16.10.2008 – 13.04.2009 eest summas 59 939,81 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista.
KOSTJA VASTUS
21.05.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja viiviste väljamõistmiseks esitatud hagi ei tunnista, kuigi tunnistab hagiga seotud põhivõlga. Kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku, kuid hageja ei olnud kostja kompromissettepanekuga nõus. Kostja ei nõustu hageja viivisemääraga, kuigi kostja esindaja on allkirjastanud arve, millel viivisemäär 0,5 %. Kostja leiab, et hageja nõutav viivisemäär on ebamõistlikult suur, eriti arvestades üleüldist majandussituatsiooni ja kostja majanduslikku seisundit. Kostja taotleb viiviste vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 2 alusel mõistliku suuruseni, mille aluseks on VÕS § 94. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid, kuna ei ole kunagi eitanud põhivõlgnevust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja tõenditega ning uurinud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on viivitanud põhikohustuse täitmisega. Tootmisruumide rendi maksmiseks 02.10.2008 esitatud arve nr I 281008-3 summas 73 306,70
krooni tasumise tähtaeg oli 16.10.2008.a ning alates 17.10.2008 on kostja arve tasumisega viivituses. Pooled vaidlevad viivisemäära üle. Hageja leiab, et kuna kostja seaduslik esindaja andis arvele allkirja, on poolte vahel sõlmitud kokkulepe arvel märgitud viivisemäära osas. Kostja leiab, et kokkulepet viivisemäära osas ei ole ja hageja taotletav viivisemäär on ebamõistlik.
4.Kohus leiab, et kostja esindaja allkirja arvel ei saa käsitada kostja nõustumisena arvel märgituga ega hagejaga kokkuleppimisena arvel näidatud viivisemäära osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
5.Kostja esindaja allkiri asub pärast arvele trükitud sõnu „Võttis vastu:„. Kohus leiab, et mõistlikult saab sellest üheselt ja ainult järeldada kostja esindaja tahteavaldust anda hagejale kinnitus selle kohta, et kostja on arve kätte saanud. Arve on raamatupidamislik dokument, mis iseenesest ei tekita ega lõpeta kohustusi. Kostjal oli peale arve saamist soovi korral võimalik arvet vaidlustada, mistõttu arve vastuvõtmise kohta allkirja andmine ei tõenda, et kostja arvega täies ulatuses nõustub. Tagantjärele selgunud asjaolu, et kostja ei ole arvesummat vaidlustanud, ei luba järeldada kostja esindaja teistsugust tahet, kui sõnaselgelt on väljendatud - kostja võttis arve vastu. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja väited poolte vahel kokkulepitud viivisemäära kohta on põhjendamatud.
6.Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigust viiviseid nõuda, mistõttu hagi tuleb rahuldada, kuid viivised välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on vastavalt VÕS § 94 ja § 113 lg 1 teisele lausele viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01.jaanuari ja 01.juulit. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestus järgi hageja on arvestanud viiviseid perioodil 16.10.2008 – 24.11.2008 summa 73 306,70 krooni tasumisega viivitatud 39 päeva eest (seega alates arve tähtpäevale järgnevast päevast 17.10.2008 kuni 24.11.2008, kaasa arvatud); perioodil 25.11.2008 – 20.02.2009 summa 68 000 krooni tasumisega viivitatud 87 päeva eest ning perioodil 21.02.2009 – 13.04.2009 summa 63 000 krooni tasumisega viivitamise eest. Perioodil 17.10.2008 – 31.12.2008 oli Eesti Panga poolt avaldatud andmetel VÕS § 94 sätestatud intressimäär 4 % aastas, alates 01.01.2009 2,5 % aastas. Seega viivisemäär oli kuni 31.12.2008 11 % aastas ehk 0,03 % kuus ning alates 01.01.2009 on viivisemääraks 9,5 % aastas ehk 0,026 % kuus. Eeltoodut arvesse võttes on viivisearvestus järgmine: 17.10.2008 – 24.11.2008 võlgnevus 73 306,70 krooni x 0,03 % päevas x 39 päeva = 857,69 krooni. 25.11.2008 – 31.12.2008 võlgnevus 68 000 krooni x 0,03 % päevas x 37 päeva = 754,80 krooni; 01.01.2009 – 20.02.2009 võlgnevus 68 000 krooni x 0,026 % päevas x 51 päeva = 901,68 krooni; 21.02.2009 – 13.04.2009 võlgnevus 63 000 krooni x 0,026 % päevas x 52 päeva = 851,76 krooni. Seega perioodil 17.10.2008 – 13.04.2009 arvestas kohus seadusjärgse viivisemääraga viiviseid kokku summas 3365,93 krooni, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 163 lg 2 kohaselt juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas kostja esitas hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt viiviseid oleks arvestatud kuni 10.06.2009 viivisemääraga 0,05 % päevas ning kui näidatud kuupäevaks kostja põhivõlgnevust ei tasu, oleks viivisemääraks 0,1 % päevas. Hageja selle ettepanekuga ei nõustunud. Kuna kostja pakutud kompromissettepanek oli kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast, mida kohus hagi osaliselt rahuldades kohaldas, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Seejuures kohus arvestab ka seda, et kostja põhivõlgnevust ei vaidlustanud ning vaidles viivise suurusele vastu juba 30.01.2009 maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.