Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
30. juuni 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-66244
Tsiviilasi
AS E hagi IS vastu 1200,60 krooni saamiseks
Hagi hind
600,80 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja AS E (registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja K Verma kostja IS(isikukood XXX, elukoht XXX)
06.10.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Kostja on jätnud osutatud teenuste eest tasumata 600,80 krooni. Samuti tuleb kostjal hüvitada hagejale sissenõudmisega kaasnenud kulutused (sissenõudetasu) 475 krooni. Lepingu lisaks oleva E teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. 03.10.2008.a seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 124,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 600,80 krooni, viivise 124,80 krooni ja kulude hüvitamise katteks 475 krooni, kokku 1200,60 krooni. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas põhivõlga 600,80 krooni ja sissenõudmisega kaasnenud kulutusi 475 krooni. Kostja on viivist nõus tasuma mõistliku aja eest, s.o 30 päeva eest. Kostja leiab, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et teavitada kostjat oma nõudest. Hageja ei ole täpsustanud, millise perioodi eest ta viiviseid nõuab. Kostjale esitatud teatistes on viivise määraks märgitud 0,15 %. Hageja ei ole soovinud jõuda kostjaga kohtueelselt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja on suur ettevõte, keda teenindab juriidiline personal ning tegemist on standardse vaidlusega. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 27.05.2000.a liitumislepingu. 03.01.2007.a on kostja esitanud hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks. Kostja ei vaidlustanud põhivõlga 600,80 krooni. Samuti ei vaidle kostja vastu sissenõudmiskuludele summas 475 krooni. Kostja ei ole nõus hagis nõutava viivisega. Kostja on väitnud, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et teavitada kostjat võlgnevusest. Hageja on saatnud kostjale 26.02.2007.a võlanõude aadressile Tallinn, XXX. Teade on saadetud aadressile, kuhu kostja on palunud lepingu ülesütlemise avalduses lõpparve saata. Seega on hageja käitunud vastavalt kostja soovile. Kostja ei ole selgitanud, millise lepingu punkti või seaduse sätte alusel oli hagejal kohustus teha täiendavaid toimingud kostjale võlast teatamiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisaks olev N 450 ja GSM kasutamise eeskirja punkt 7.7 sätestab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on pärast lepingu lõppemist kostjale saadetud teadetes märkinud viivise suuruseks 0,15 %, ei võta hagejalt õigust nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Kostja on heitnud hagejale ette, et hageja ei ole märkinud, millise perioodi eest ta viivist nõuab. Kohus selgitab, et hageja on hagimaterjalides näidanud viivise arvestuse perioodi ja märkinud, et 03.10.2008.a seisuga on hageja viivisenõue 1744,47 krooni. Asjaolu, et hageja ei soovi kostjalt kogu viivise väljamõistmist, vaid nõuab viivist üksnes osaliselt, ei muuda hagi ebaselgeks. Seega tuleb viivisenõuet lugeda põhjendatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1200,60 krooni.
Kostja on palunud menetlukulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja on suur äriühing, ei saa olla aluseks menetlukulude hageja kanda jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.