Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
29. juuni 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-08-20654
Tsiviilasi
JG hagi OÜ M vastu 33 500 krooni saamiseks 33 500 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja JG(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat N Lausmaa kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepingulised esindajad D Šelepov ja A Politanov 09.06.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.05.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2006.a lepingu, mille kohaselt tellis hageja kostjalt köögimööbli kogumaksumusega 30 000 krooni. Tellimuse täitmise tähtajaks oli 2-4 nädalat. Kostja ei täitnud lepingut heale tavale vastavalt. Mööblidetailide kohaletoomisega viivitati 2007.a märtsini. Kappide kokkumonteerimise eest tasus hageja 3500 krooni. Mööblidetailide kokkumonteerimisel ilmnes, et detailide mõõtmed on ebaõiged. Seetõttu ei mahu köögimasinad nendele ettenähtud kohtadesse. Samuti on kapiuksed osaliselt viltu ning ei sulgu korralikult. Lisaks ei ole kapid ühekõrgused, mistõttu ei ole ühekõrgused ka lauaplaadi liitekohad. Kappide vahel on standarditele mittevastavad vahed. Hageja esitas kostjale 02.03.2007.a pretensiooni tellimuse täitmisega hilinemise eest, mille järel tasus kostja hagejale leppetrahvi. 05.09.2007.a esitas hageja pretensiooni töö kvaliteedi kohta. Kostja keeldus töö ümbertegemisest või uue töö tegemisest omal kulul. Seetõttu on hagejal õigus tellida uus töö ja nõuda kulud sisse kostjalt. Selleks vajalike kulutuste suuruseks hindab hageja 33 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 33 500 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja poolt võetud köögimööbli mõõdud olid õiged. Köögitehnika mõõdud andis aga hageja. Kostja ei tegelenud mööbli paigaldamisega. Kostja hoiatas hagejat, et köögitehnika tuleb paigaldada köögimööbliga samal ajal. Kuna hageja seda ei teinud, siis see põhjustas ka mööbli kahjustused. Lisaks on hageja teavitanud kostjat köögimööbli kahjustustest hilinenult. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 30.11.2006.a müügilepingu, millega hageja tellis kostjalt köögimööbli maksumusega 30 000 krooni. Eriteadmistega isiku MA arvamuse kohaselt on köögimööblil puudused: põrandakapi lauaplaadi serv ei ole vasakult poolt ära lõigatud; pesumasina kapi laius on 593 mm, mis ei vasta projektiga ettenähtud laiusele 600 mm; pesumasina kapi uks on kinnitatud viltu ning ei külgne tihedalt; valamukapi lauaplaatide vahel on 1 mm laiune vahe; valamukapi kaks ust on nõrgalt kinnitatud; valamu piirkonnas, lauaplaatide liitekohas, on näha lauaplaadi kattekihi puudumist ning lauaplaadid ei ole liitekohas ühel tasapinnal; seinapaneelid ei külgne nurkades üksteise vastu tihedalt; seinakapi uks on ebakvaliteetse montaaži tõttu nihkunud vasakule; pesumasina kapi sügavus on projektis näidatud sügavusest väiksem; sokli liist on nõuetekohaselt kinnitamata. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt tekkisid puudused valesti võetud mõõtude (sh tellija poolt esitatud köögitehnika mõõtude) tagajärjel ning ebakvaliteetse paigalduse tagajärjel. Vaidlust ei ole selles, et köögimööbli mõõdud võttis kostja ja köögitehnika mõõdud hageja. Hageja väide, et kostja teostas ka köögimööbli paigalduse, on tõendamata. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamusega on tõendatud, et köögimööbli puudused on osaliselt (ebaõigesti võetud köögimööbli mõõtude osas) kostjast tingitud. Vaidlust ei ole selles, et köögimööbel paigaldati 2007.a märtis ning pretensiooni töö kvaliteedi kohta esitas hageja kostjale 05.09.2007.a.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kuna köögimööbel paigaldati 2007.a märtis, siis pidi hageja mittevastavusest teada saama samuti 2007.a märtsis. Seega ei teavitanud hageja kostjat puudustest kahe kuu jooksul. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavusest piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. Seega ei või hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 221 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Hageja ei ole eelnimetatud asjaoludele tuginenud ega neid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.