Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Jätta kõik menetlukulud L D kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2008.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja XXX asuva korteriomandi omanik. Samuti on kostja KÜ liige. Kostjal on kohustus tasuda hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole seda nõuetekohaselt teinud. 20.05.2008.a seisuga võlgneb kostja hagejale 19 512,32 krooni. Lisaks on hageja kandnud seoses kohtuvälise nõude esitamisega kulusid 590 krooni, mille hageja soovib kostjalt sisse nõuda. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 19 512,32 krooni ja seoses kohtuvälise nõude esitamisega kantud kulud 590 krooni. 11.06.2009.a toimunud istungil vähendas hageja nõuet kohtuvälise nõude esitamisele kantud kulude, s.o 590 krooni, võrra. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi, kuid palus võimalust tasuda võlgnevus 1000 krooni kaupa kuus. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgneb hagejale 20.05.2008.a seisuga majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 19 512,32 krooni. Kostja on võlga tunnistanud. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19 512,32 krooni. Kostja soovis võla tasuda osade kaupa summas 1000 krooni kuus. Hageja sellega ei nõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja osaliselt töövõimetu ja majanduslikult vähekindlustatud inimene. Sellest tulenevalt peab kohus kostja taotlust, määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg, põhjendatuks. Kostjal tuleb tasuda hagejale võlgnevus igakuiste osamaksetena summas 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Viimase osamakse suurus on 512,32 krooni. Kostja esitas 15.06.2009.a täiendava seisukoha. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid,

tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus leiab, et pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi seisukohti. Vastavalt TsMS § 331 lg 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuva põhjus. Kuna pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik täiendavaid seisukohti esitada, siis jätab kohus selle lahendi tegemisel tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.