Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

27.11.2008. a esitas Arvi Sangernebo Tartu Maakohtule hagi Hansa Varakindlustuse vastu 270 650 krooni kahju hüvitamise nõudes. Hagejale kuulub sõiduauto KIA Sorento reg. märgiga XXX XXX. Hageja sõlmis 25.07.2007. a kostjaga liikluskindlustuse lepingu. Sõiduki registreerimistunnistusel oli kasutajaks märgitud ka Ragnar Varis. Ragnar Varisele olid Inglismaal väljastatud provisional Bkategooria juhiload. Need juhiload lubavad lubade omanikul juhtida sõidukit, kui tema kõrval autos on vähemalt 3-aastase staažiga juht. Avarii ajal istus tema kõrval S.K. , kellel on rohkem kui 3aastane juhistaaž. 20.01.2008. a toimus Ragnar Varise poolt juhitud hagejale kuuluva autoga avarii, mille käigus auto hävines täielikult. Avariist teatas Ragnar Varis koheselt politseile, kes aga sündmuskohale välja ei sõitnud, teatades, et selleks puudub vajadus. Hageja teatas avariist koheselt ka kostjale. Kostja volitatud esindaja Rael Autokeskus töötaja vaatas auto üle, tegi fotod. Kostja teatas, et auto ei kuulu remontimisele. Auto turuväärtus on 265 000 krooni. Peale selle kahju tekkis hagejal kahju ka auto transportimisel avariipaigast Viljandisse, kuhu auto seisma pandi, kokku 5 650 krooni. Kokku tekkis seoses avariiga kostjale kahju 270 650 krooni. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude. Kostja vastas, et hagejale tekkinud kahju ei hüvitata, kuna autot juhtinud Ragnar Varisel ei olevat kehtivat juhiluba. Vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse seisukohale, ei saa ARK tuvastada välisriigis väljaantud juhiloa vastavust Genfi 1949. a teeliikluse konventsioonile. Antud juhul reguleerib juhilubade kehtivust Genfi Teeliikluse konventsioon, mille artikkel 41 p 2 järgi tunnistavad lepinguosalised oma territooriumil kehtivaks loal märgitud kategooriasse kuuluva sõiduki juhtimisel igat riigisisest juhiluba. Sama konventsiooni p 3 kohaselt võivad lepinguosalised mitte tunnistada kehtivaks teatud juhilubade eriliike. Eestis ei ole hageja andmetel vastu võetud ühtegi seadust, mis keelaks teatud liiki juhiluba omavatel isikutel autot juhtida. Seega kehtivad Eestis Ragnar Varisele Inglismaal väljaantud juhiload ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetusega tekkinud kahju. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 270 650 krooni ja panna menetluskulud kostja kanda. 25.05.2009. a esitas hageja hagi täienduse, milles palus alternatiivnõudena tuvastada hageja õigust saada osalist kahjuhüvitist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 28.01.2009. a vastuses (tl 17) hagi ei tunnistanud. Ragnar Varisel oli avarii toimumise hetkel Inglismaal välja antud provisional driving licence. Kuna nimetatud juhiluba on Inglismaal nn „sõiduõpilase juhiluba“, ei ole seetõttu nimetatud luba Eesti Vabariigis käsitletav kehtiva juhiloana ning vastavalt kaskokindlustuse tingimustele lk 4, mis sätestab kindlustusandja õiguse vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamisest, keeldus kostja kahju hüvitamast. Isegi juhul, kui Ragnar Varisel olnud luba peaks Eestis tunnustatama, ei olnud sõidukit juhtinud Ragnar Varisel sooritatud sõidueksam, mis annab selguse, et sõidukit juhtima hakkaval isikul on sõidukijuhtimiseks vajalikud oskused ja kogemused. Lisaks rikkus Ragnar Varis jämedalt nimetatud loaga kaasnevaid nõudeid. Sõidukijuhil ei olnud kõrval vähemalt 3-aastase juhtimisõigusega isikut. Samuti ei valinud Ragnar Varis kogemustele ja teeoludele õiget sõidukiirust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas avarii hetkel sõidukit juhtinud Ragnar Varise Suurbritannias välja antud esmane juhiluba (provisional driving licence) on kehtiv juhiluba. Hageja on tuginenud Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsioonile, leides, et Ragnar Varise juhiluba tuleks tunnistada kehtivaks. Liiklusseadus (LS) § 27 lg 1 järgi Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Genfi konventsiooni artikkel 41 p 1 järgi peab igal auto- ja mootorrattajuhil olema

juhiluba ning leppeosalised kohustuvad tagama, et juhiluba antakse välja ainult pärast seda, kui pädevad võimud on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused. Nimetatud artikli punktist lähtudes tuleb asuda seisukohale, et Genfi konventsioon kohaldub juhilubadele, mis on välja antud alles pärast vastavate eelduste täitmist (teooria eksam, sõidueksam), seega piiranguteta juhilubadele, mitte aga esmastele juhilubadele, nagu on Ragnar Varisel. Ragnar Varisel ei ole tehtud sõidueksamit, vaid provisional driving licence on temale väljastatud autojuhtimise õppimiseks. Seega ei ole tal konventsiooni mõttes olemas nõutavaid teadmisi ja oskusi, mis oleks eelduseks juhiloa saamiseks. LS § 27 lg 1 2. lause kohaselt juhiloa vastavuse Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister on seisukohal, et nimetatud juhiluba ei ole juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Eestis (tl 46). Ülaltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avarii toimumise ajal puudus Ragnar Varisel juhtimisõigus, kuna tema provisional driving licence ei ole Eestis kehtiv, vaid mõeldud õppesõidu tegemiseks Suurbritannias. Kui tegemist olekski olnud õppesõiduga, ei oleks ka siis nõuded täidetud, kuna väidetavalt kõrval istuva S.K. juhistaaž oli alla kolme aasta (S.K. juhiluba on välja antud 15.03.2005 (tl 65), avarii toimus aga 20.01.2008. a) nõutava 5 aasta asemel (LS § 32 lg 2 p 1) ja tal puudus ka tunnistus majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutuselt selle kohta, et ta vastab LS § 32 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud tingimustele (LS § 32 lg 2 p 3). Nõustuda ei saaks siinkohal hageja väitega, nagu oleks S.K. juhtimisõigus alates 04.07.2001. a. (tl 78). LS § 32 lg 2 ps 1 on sätestatud juhiloa olemasolu, silmas ei ole peetud esmast juhiluba. Võlaõigusseadus (VÕS) § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse leping sõlmiti hagejale kuuluvale sõiduautole 25.07.2007. a (tl 12). Kaskokindlustuse tingimuste (tl 24) kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamist, kui liiklusõnnetuse põhjustanud juhil puudus nõutav ja kehtiv juhiluba. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast (tl 8). Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude tuvastada hageja õigust saada osalist kahju hüvitist avariiga tekkinud liikluskahju eest. Hageja leidis, et osalise kahju hüvitise maksmine oleks põhjendatud, kuna hageja ei teadnud, et Ragnar Varise juhiluba Eestis ei kehti. Politsei olevat Ragnar Varis’t korduvalt kontrollinud ning mingeid probleeme juhilubade kehtimisega ei olnud, järelikult tegutses ta heauskselt (tl 75). Kohus leiab, et mitteteadmine ei saa olla aluseks osalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud alternatiivset nõuet. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Arvi Sangernebo. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.