Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

2-08-43110 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) kostjaga 09.09.1999 liitumislepingu, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidetelefonialaseid teenuseid ja kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt Lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamisel kohustatud maksma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu summas 3006.50 krooni koos kõrvalnõuetega (viivis) kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Kostjale väljastati nõude loovutamise kohta teade. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlga 3006.50 krooni ja viivist 3005.50 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagile määratud tähtajaks ei vasta. Eeltoodu ja lähtudes tsiviilkoodeksi §-dest 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 146 ja 407 lg 1 alusel palub hageja: 1) mõista kostjalt A Kilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 3006.50 krooni ja viivised 3005.50 krooni. 2) mõista kostjalt A Kilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja hagi esitamisega kaasnenud menetluskulud, sh riigilõiv summas 250 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 36-37, 38/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-08-43110 Hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja määratud tähtajaks hagile ei vasta /t.l 14-15/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja tsiviilkoodeksi §de 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1, 231 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. 10.06.2009.a. kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv summas kokku 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni, riigilõiv hagilt 750 krooni) ja õigusabitasu 2500 (2118.64 krooni ja käibemaks 18 % 381.36 krooni) krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus nimetatud õigusabitasu põhjendatuks.

2-08-43110 Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 1000 krooni ja õigusabitasu 2118.64 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 3118.64 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.