Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Är a k ir i
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.juuni 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-0909-18945 18945
Tsiviilasi
Swedbank Swedbank AS hagi V A’e A’e vastu võlgnevuse 5 422 krooni ja 14 senti tasumise nõudes.
Menetlusosalised esindajad
ja
Eelmenetluses
nende
Hageja: Swedbank AS , endine ärinimi AS Hansapank, reg.kood xxxx, xxx, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja,, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592, volitatud esindaja IdaIda-Virumaa. A,, isikukood xxxxx xxxxx,, elukoht xxxx Kostja: V A
29.06.2009.a 29.06.2009.a. 9.06.2009.a
Swedbank AS hagi V A’e A’e vastu võlgnevuse 5 422 krooni ja 14 senti tasumise nõudes rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista V A’elt A’elt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank AS (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja võlgnevuse võlgnevuse katteks 5 422 (viis tuhat nelisada nelisada kaks kakskümmend akskümmend kaks) kaks) krooni ja 14 senti. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 1 200 (üks (üks tuhat kakssada) kakssada) krooni ning mõista see summa välja V A’elt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank AS kasuks ja menetluskulude katteks. Välja mõista V A’elt Swedbank AS (reg.kood 10060701) A’elt (isikukood xxxx) xxxx) 10060701) kasuks viivis menetluskuludelt 1 200 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel lg.7). .7). juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.08.2005.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr. 05153227-EG, mille kohaselt kostja sai oma kasutusse ego püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. 221028719893 ja arvelduskontoga nr. 221028599181 ning võimaldas kostjale krediidilimiiti 9 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Püsimakseks kuus lepiti 360 krooni ja makse
päevaks iga kuu esimene kuupäev. 21.01.2008.a. sulges hageja kasutuslimiidi seoses võlgnevusega ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr. 08-009535-KE alla. 16.02.2007.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 07-030217 summale 23 236 krooni intressimääraga 18% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 01.03.2011.a. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi ja laenu katteks iga kuu esimesel päeval 690 krooni ja 60 senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 01.08.2007.a. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. 09.04.2007.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 07-086349-CC, mille kohaselt kostja sai oma kasutusse Visa Classic Charge krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiiti 4 000 krooni kuus. Tagatiseks oli kostjalt igakuine laekumine. Tähtajaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist. Kostja jäi 10.07.ja 10.08.2007.a. teostatud tehingute eest võlgnevusse summas 8 893 krooni. Kostja tasus nimetatud summad 19.20.12.2007.a. Hageja arvestas põhiosa võlgnevuselt viivist 0,20% päevas ajavahemiku 10.07. kuni 20.12.2007.a. eest summas 2 600 krooni. 03.03.2009.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ning palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 18.03.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud ka hagejaga ühendust, et sõlmida kokkulepe. Hoolimata meeldetuletustest ei ole kostja võlgnevust tasunud, mistõttu seisuga 27.04.2009.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 422 krooni ja 14 senti, milles lepingust nr. 05-153227-EG 313 krooni ja 20 senti, väikelaenulepingust nr. 07-030217 summa 1 912 krooni ja 16 senti ning lepingust nr. 07-086349-CC kokku 3 196 krooni ja 78 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning mõista kostjalt välja võlgnevus 5 422 krooni ja 14 senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1 200 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, maksegraafikud, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, saadetud teatised, lepingu laenukirjad, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 28.04.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hagejale teadaoleva elukoha aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.05.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 15.06.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1
p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 200 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 177, § 396 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2009.a Nooremreferent
/allkiri/
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.