Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-47262/29
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2252

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

26. juuni 2009.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-47262

Tsiviilasi

SOÜ hagi OÜ S(likvideerimisel), OR’i, JM`i vastu võlgnevuse 747 862.65 krooni ja viivise 747 862.65 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

747 862.65 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja SOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja seaduslik esindaja Vello Vetevool; Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Enno

Heringson (Advokaadibüroo Entsik& Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja I OÜ S(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht

XXX);

Kostja I seaduslik esindaja likvideerija OR; Kostja II OR (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III JM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I, II ja III lepinguline esindaja advokaat A Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg

15. juuni 2009.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Vello Vetevool Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Enno

Heringson Kostja I, II, III lepinguline esindaja advokaat A Ratnikov

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Resolutsiooni p. 2 märgitud võlgnevusest 86 344.62 krooni kuulub solidaarselt OÜ S(likvideerimisel), OR’i ja JM’i suhtes tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramine Hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 20 % ulatuses jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.06.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 09.11.2007 esitas SOÜ (hageja) hagi OÜ S(kostja I), ÜE’i (hageja töötaja), OR’i (kostja II) ja JM’i (kostja III) vastu OÜ S põhivõla 747 862.65 krooni ja viivise 747 862.65 krooni väljamõsitmiseks, ÜE’ilt solidaarselt OÜ S 747 862.65 krooni väljamõistmiseks, OR’ilt solidaarselt OÜ S 400 000 krooni väljamõistmiseks ning JM’ilt solidaarselt OÜ S 300 000 krooni väljamõistmiseks. Leppetrahvi summas 140 934.78 krooni nõudest hageja loobus. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 15.04.2004 kostjaga I püsikliendi ostu-müügilepingu . Samal päeval sõlmiti käendusleping kostjaga III, kes kohustus käendama kostja I kohustusi 300 000 krooni ulatuses. 07.05.2004 käenduslepingu kohaselt kohustus kostja II käendama kostja I kohustusi 400 000 krooni ulatuses. 2004.a otsustati peatada kostjale I kaupade müük kuni võlgnevuse tasumiseni ning see tehti kõigile hageja töötajatele teatavaks. Samas see siiski toimus ning hageja töötaja võimaldas kostjal I hagejalt kaupa saada. Saatelehed või

tarnetellimused vormistati hageja töötaja poolt äriühingu nimele ( OÜL), kellele oli lubatud kaupa müüa või müüdi kaupa otse kostjale I. OÜL ei ole kaupa ega arveid saanud. Seega vormistati arved ümber kauba saanud kostjale I. Osasid arveid kostja I on tunnistanud. Kostja I võlgnevus hageja ees on 747 862.65 krooni. Hageja nõuab kostjalt I viivist põhinõude ulatuses. Solidaarselt kostjaga I nõuab hageja kostjalt II 400 000 krooni tasumist ja kostjalt III 300 000 krooni tasumist. Kostjate vastuväited Kostjad võtavad hagi õigeks summas 86 344.62 krooni (tasumata arve nr 04113363 ja osaliselt tasumata arve nr 04113359). Ülejäänud osas vaidlevad kostjad hagile vastu ning ei tunnista arveid ega saatelehti, mida ei ole kajastatud garantiikirjas. Kostjad leiavad, et ei pea tasuma kaupade eest, mille saajaks ei olnud kostja I. Kostja I esindajaks võis olla vaid kostja II ja kostja III. Hageja on esitanud vaid ühe arve, millel on võõra käekirjaga kirjutatud OR ja pandud allkiri, mis on kahtlane. Hageja ei ole nõude tõendamiseks esitanud eeltellimusi vastavalt lepingu p 3.1, millest tuleneks, et kostja I seaduslik esindaja oleks kaupa hagejalt tellinud. Menetluse käik Enne hagi menetlusse võtmist esitas hageja avalduse leppetrahvi nõudest loobumiseks. 15.11.2007 määrusega keeldus maakohus hageja leppetrahvinõude menetlusse võtmisest (kd I, t lk 141-142). 30.05.2008 määrusega eraldas maakohus tsiviilasjast hageja nõude ÜE’i vastu kahjuhüvitise saamiseks iseseisvaks menetluseks (kd I, t lk 248-250). Tsiviilasjas nr 2-08-21854 tehtud 22.12.2008 otsusega kohaldati hageja nõudele aegumist ja jäeti hagi ÜE’i vastu summas 747 862.65 krooni nõudes aegumise tõttu rahuldamata (kd II, t lk 92-95). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja ja kostja I vahel on 15.04.2004 sõlmitud püsikliendi ostu-müügileping (edaspidi leping, kd I, t lk 16-21); 2) Hageja ja kostja II vahel on 07.05.2004 sõlmitud käendusleping, millest tulenevalt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 400 000 krooni (t lk 23); 3) Hageja ja kostja III vahel on 15.04.2004 sõlmitud käendusleping, millest tulenevalt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 300 000 krooni (t lk 22); 4) ÜE oli hageja töötaja (projektijuht, kd I, t lk 24-26); 5) Kostja I seaduslik esindaja andis 04.05.2005 välja garantiikirja arvete nr 04050801, 04050881, 04050902, 04050917, 0411643, 04113359, 04113359, 04113359, 04113363 tasumise kohta kokku summas 339 712.67 krooni (kd I, t lk 121); 6) 04.05.2005 garantiikirjas märgitud arvetest on tasumata arve nr 04113363 ja osaliselt arve nr 04113359, kokku summas 86 344.62 krooni. 15.06.2009 kohtuistungil on kostjate lepinguline esindaja võtnud õigeks nõude summas 86 344.62 krooni. Selles osas kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud valduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 468 lg 1 p 1 tulenevalt tunnistab kohus selles osas kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ülejäänud võlgnevusele vaidlevad kostjad vastu (kd II, t lk 2-13), leides, et kostja I poolt hagis märgitud arvete ulatuses kauba saamine on tõendamata. Vastavalt hageja ja kostja I poolt sõlmitud lepingu p 4.1 toimub kauba üleandmine kauba saatedokumendi (saatelehe, arve-saatelehe, arve) alusel. Ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument tõendab kauba ostjapoolset vastuvõttu. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas tuvastada esitatud tõendite põhjal, millises ulatuses on kostja I hagejalt kaupa saanud. Asjaolu, et kostja I on väljastanud 04.05.2005 garantiikirja ei välista, et kostjal I ei olnud hagejale tasumata garantiikirjas kajastamata arveid. Samas tõendab garantiikiri, et vaatamata asjaolule, et osad arved olid adresseeritud OÜL, on kostja I nendes arvetes märgitud kauba saamist tunnistanud (näiteks arve nr 04113359, t lk 100 ja selle juurde kuuluvad saatelehed). Samuti kajastab garantiikiri asjaolu, et osa kaubast liikus poolte vahel tegelikkuses ka saatelehti kostja I poolt allkirjastamata (näiteks saateleht nr 2891-09, mis käib arve nr 04113359 juurde). Samas leiab kohus, et üksnes arve väljastamine ei tekita kostjale I kohustust. Kohus on käesolevas asjas 24.04.2009 kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud kostja I endised töötajad S Š ’i, B M ’i, A D ’i ja A Š ’i (kd II, t lk 115-119). Kostjate lepinguline esindaja on väitnud, et kaup ei ole üle antud selleks volitatud isikutele. Puudub vaidlus, et eelpool nimetatud isikud olid kostja I töötajad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus loeb tõendatuks, et kaupade vastuvõtmise õigus oli kostjal II ja kostjal III (kd I, t lk 21, JM’i omaksvõtt, kd II, t lk 122). Kohtu hinnangul saab lugeda kauba kostja I poolt vastuvõetuks TsÜS § 116 lg 2 alusel ka siis, kui arve või saatelehed on allkirjastatud kostja I töötajate S Š ’i ja A D ’i poolt. Hagejal oli õigus eeldada, et nimetatud isikud on kostja I poolt volitatud kaupa vastu võtma. Tunnistaja S Š ’i ütluste kohaselt töötas ta autojuhina ja võttis kostja I nimel ehitusmaterjale vastu. Kauba vastuvõtmise ajal oli ta enamuse ajast koos inimestega, kellel olid kauba vastuvõtmiseks õigus. Samuti kinnitab tunnistaja S Š , et ta pidi kaupu vastu võtma juhtkonna korraldusel: kauba väljastamise kohta oli kostja I juhtkonnalt eelkõne ja ta oli sunnitud saatelehtedele allkirjad andma (kd II, t lk 116). Tunnistaja A D töötas kostja I juures töödejuhatajana ning ta on ehitusmaterjalide vastuvõtmise eest andnud saatelehtedele allkirju. Tunnistaja A D ’i ütluste kohaselt tuli selline korraldus OR’ilt. Kostja I ei ole nimetatud asjaolusid ümber lükanud. Tunnistaja S Š ’i ütluste kohaselt ei ole tema Osaühingu Leviehitus nimel kaupu vastu võtnud (kd II, t lk 116). Tunnistaja A D ’i ütlustega on tõendatud, et tema poolt vastuvõetud kaup läks kostjale I ning Osaühingu Leviehitus nimel pole tema kaupa vastu võtnud (kd II, t lk 117). Hinnates tunnistaja S Š ’i ütlusi kogumis, saab lugeda tõendatuks, et kostja I on saanud kaupa järgnevate saatelehtede alusel: saatelehed nr 2555-01, 2555-03, 2555-05, 2584-02, 2584-03, 2584-04, 2584-05, 2584-06, 2584-07, 2584-09, 2584-10, 2584-13, 2760-02, 2775-01, 277503, 2775-07, 2775-08, 2775-11, 2775-12, 2819-01, 2819-04, 2819-07, 2819-09, 2891-01, 2891-06, 2891-07, 13.11.2004 saateleht. Osade saatelehtede kohta on tunnistaja avaldanud, et saatelehel olev allkiri on väga sarnane tema allkirjaga. Samas pole tunnistaja ühegi allkirja kohta kindlalt väitnud, et see pole tema poolt kirjutatud. Arvestades tunnistaja ütlusi, mille kohaselt ta võttis kostja I nimel kaupu vastu, saab lugeda tõendatuks, et eelpool nimetatud saatelehed on allkirjastatud kostja I poolt selleks volitatud isiku S Š ’i poolt. Hinnates tunnistaja A D ’i ütlusi kogumis, saab lugeda tõendatuks, et kostja I on saanud kaupa järgnevate saatelehtede alusel: saatelehed nr 2555-02, 2528-03, 2584-02, 2584-04.

täitmiseni. Lepingu p 7.6 kohaselt on hageja ja kostja I kokku leppinud, et arve tähtajaks mittetasumise korral on müüjal õigus nõuda ja ostjal kohustus tasuda viivist 0.5 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on kostjale I ja käendajatele esitanud pretensiooni 29.03.2005 (kd I, t lk 122-125). Vaatamata asjaolule, et osa arveid väljastati hageja poolt ekslikult esmalt OÜL, pidi kostja I tasumata arvetest olema teadlik vähemalt pärast pretensiooni esitamist. Hageja taotleb viivise väljamõistmist vastavalt põhinõude ulatusele (kd II, t lk 144). Võlgnevuselt arvestatav ühe päeva viivis on 1 529.35 krooni ning viivis ületab põhinõuet oluliselt. Seega mõistab kohus välja kostjalt I hageja kasuks viivised summas 305 870.78 krooni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II ja kostja III vahel on sõlmitud käenduslepingud. Kostja II vastutuse maksimumsummaks on 400 000 krooni ja kostja III vastutuse maksimumsummaks on 300 000 krooni. Kostja II ja kostja III ei ole käenduslepingutele ega solidaarsele kohustuse täitmisele vastu vaielnud. Seega tuleb hagi kostja II ja kostja III suhtes rahuldada nendes maksimumsumma määrades. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kostja III osas kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostja II suhtes suuremas ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda TsMS § 165 lg 3 alusel ning kostjate menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.